Pangad ei taha Ida-Viru ehitusi rahastada

Kolmapäeval nurgakivi saanud uus elektrimootorite tehas valmib ehitusfirma kaasfinantseerimisel, sest pangad peavad selliseid projekte Ida-Virumaal liiga riskantseks. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Kolmapäeval pandi Narva Kadastiku tööstuspargis nurgakivi uuele elektrimootorite tehasele. Ehitusfirma peab ehitust ka ise finantseerima, kuna pangad ei anna Ida-Viru kinnisvaraprojektidele laenu. 

Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus turundusjuht Vadim Orlov märkis, et see on Narva tööstuspargi puhul harv juhus, kui enda tootmishoone ehitamist alustab puhtalt Eesti kapitalil põhinev firma − OÜ Waldchnep. "Seni on peamiselt olnud väliskapital," sõnas ta.

"Meie maa-alal on ostnud endale kinnistu juba 17 firmat, neist viis Eesti kapitaliga," rääkis Orlov.

OÜ Waldchnep tehas tegutses seni Kreenholmi tööstuspiirkonna üüripindadel − ettevõte käivitas Narvas tootmise 12 aastat tagasi ning annab praegu tööd 117 inimesele.

Ettevõtte juht Aare Pihelgas ütles, et kevadel kavatsetakse kolida, kuid tootmine seisma ei jää. "Me ei saa oma tootmisprotsessi peatada, maksimaalselt ehk kaheks-kolmeks päevaks," sõnas ta.

Ettevõtte suurim tellija on praegu AS Konesko, mis varustab Soome kraanade tehast Konecranes. Teiseks suuremaks tellijaks võib peagi saada Rootsi-Šveitsi suurfirma ABB.

Töötajad hinnas

Vadim Orlovi sõnul on Narvas praegu 20 000-23 000 inimest, kes käivad iga päev tööl. Arvestades, et see number ei kasva, suureneb ettevõtete nõudlus töökäte järele. Neid endale saada võivad ainult need ettevõtted, kelle toodangus on suur osa lisandväärtust, tänu millele nad suudavad maksta korralikku palka.

"Meie hinnangul elab Narvas umbes 1000 inimest, kes käib mujal tööl. Enamasti on need kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, kes töötavad sageli välismaa tööandjate juures. Loodame, et suudame need inimesed tagasi tuua tänu tööandjatele, kes maksavad Narvas rohkem," lausus ta, lisades, et suur lootus on ka noortele, kellest saab häid oskustöölisi kujundada.

Aare Pihelgase sõnul napib aga kohapeal spetsialiste. "Koolitame kõik oma inimesed kohapeal, sest valmis töötajaid ei leia. Tõsi, meie töötajat ongi kutsekoolis raske õpetada, tema teadmised tulevad praktilisest tööst. Muidugi võib värvata elektriinseneri, kuid tema ei oska elektrimootoreid teha," lausus ta.

Ehitaja rahastab tellijat

Teine keeruline probleem Narva investeerimisel on rahastamine.

"Praegu näeme, et asi pole kapitali päritolus, vaid selle asukohas. Pangad leiavad, et Ida-Virumaale investeerimine on seotud suure riskiga. Eelkõige on see seotud kinnisvaraturu vähese arenguga," sõnas Vadim Orlov. Ta lisas, et lootust annab riikliku Ida-Virumaa programmi ettevalmistamine, mis võiks pankade jaoks riske vähendada.

"Siis ilmselt algab Eesti ettevõtete vahel mõningane konkureerimine, kuna nad tunnetavad Tallinnas ja Tartus suurt töökäte puudust."

Arvestades laenamise keerukust, otsustas ehitusettevõte Rand ja Tuulberg ise hakata projektide kaasinvestoriks. Orlov nimetab seda ettevõtet "kõige sõbralikumaks pangaks".

Rand ja Tuulbergi juhatuse liige Janno Meriloo tõdes, et tellija krediteerimine on suur rahaline risk, ent see on ka nende trump teenuseturul. Teisalt lubab selline partnerlus ehitusega kiiremini algust teha.

"See on suur risk eriti Narvas, sest kõik need hüpoteegid ja pandid pole siin tagatiseks piisavad. Enne kui me tellijale oma rahastamise avame, kaalume üheksa korda. Kuid pank ei anna sellises olukorras lihtsalt mitte midagi, seetõttu sellise praktikani jõudsimegi."