Uus matkatee vändati avatuks

Matkajad läbimas Alajõe küla. Gruppi veab matkajuht Andre Kaur, kel on RMK matkatee harud otsast lõpuni läbi käidud ning kes oli lähedalt seotud ka uue haru valmimisega. Kauri abilised on Alutaguse matkaklubi liikmed, kes liiguvad grupi lõpus, et seltskond koos püsiks. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Pühapäeva ennelõunal RMK Kauksi külastuskeskuse õuelt startinud vandersellid õnnistasid sisse uue matkatee, mis on ligi 400 kilomeetrit pikk ja lõpeb Eesti matkapealinnas Aegviidus. Teekond sinna − vaheldumisi rattaga ja jalgsi − kestab kaks nädalat.

Äsja 11aastaseks saanud Artur Tšužas sõidab rattaga iga päev ja korraga 30 kilomeetrit väntamist ei tundu talle palju. Mitmepäevane matk koos telkimisega on aga Kohtla-Järve poisile uus kogemus.

Ema Irina Tšužene hüppab rattasadulasse harva, ent temalgi on vaim valmis. "See on lapsele väga oluline, et teeme matka kõik koos läbi. Oleme sõpradega, kokku seitse inimest."

Kahju ilma jääda 

Tšužene pidanuks esmaspäevast tööle minema, aga tööandja tuli talle vastu, et naine saaks kaasa teha ühismatka esimese kolmepäevase etapi. Avapäev lõpeb Agusalu lõkkekohas ja teine päev Rüütli lõkkekohas; kolmas öö veedetakse Jõuga järvede telkimisalal.

"Kauksi on tuttav kant, aga edasi saab olema väga huvitav. See on suurepärane üritus, mis võimaldab kodukanti paremini tundma õppida ja millest oleks kahju ilma jääda," tõdeb Tšužene.

Ka Tiina Gaškov teeb kaasa ühismatka esimese jupi, käib vahepeal tööl ja liitub matkajatega uuesti 18. augustil.

"Mina lõpetan Aidus. Algul oli mõte uus matkatee iseseisvalt läbi käia, aga kuna RMK-l oli selline pakkumine, siis haarasime sellest koos Helme Suugiga hurraaga kinni," naudib Gaškov vahelduseks teiste korraldatud matka.

Õpetajana matkab ta sageli koos oma õpilastega. "Sügisel sõitsime rattaga Jõhvist Niinsaarele ja ööbisime seal, kevadel aga matkasime Kotka matkarajal ja telkisime Rüütli soos," räägib Gaškov.

Tema kinnitusel on matkamine hea puhkus, mis annab talveks tervise. "Kui sa suvel krunti alla ei saa, siis oled talvel haige. Kui aga olen suvel piisavalt looduses liikunud, siis suudan tänu sellele terve olla."

Mõnus kulgemine

70aastane Helme Suuk teeb kaasa kogu teekonna ja peaks jõudma 25. augustiks Aegviitu, kus toimub ühismatka suur lõpuüritus. "Penskarite asi," kostab elupõline mägironija ja -matkaja. "See on võimalus mitte kodus igavleda ja natuke ka füüsilist koormust saada, mida küll sellel matkal on väga vähe. See on pigem mõnus kulgemine."

Avapäeva 30 kilomeetri kohta ütleb Suuk, et sellega ei teeni välja kõhutäitki − koormuse kättesaamiseks tuleks see korrutada kolmega. Söögikordi pole tal siiski plaanis vahele jätta. "Juba hommikusöögiks pakutud pannkoogid olid nii head, et vitsutasin mitu tükki," muheleb Suuk, kes on suure maiasmokana pakkinud vahepaladeks kaasa šokolaadi ja pähkleid.

Lisaks heale-paremale naudib Suuk matkal seltskonda − teekond ise ei tohiks suuri üllatusi pakkuda. "Olen Ida-Virumaal nii palju matkanud, iga kivi ja känd on teada, aga sellegipoolest on huvitav. Loodame, et ilmad meid soosivad."

FOTOGALERII: Vaata pildiseeriat matkast siit

Pühapäevaks on suurem kuumus Eesti maha jätnud ja ilmataadil on varuks nii vihma kui ka äikest, mis saab matkajad kätte 21 kilomeetrit hiljem lõunapausi lõpus. "Matkal tuleb kõike ette. Selleks me siin olemegi, et raskusi trotsida ja ennast õnnelikuna tunda. Äike teeb asja põnevamaks," on Suuk kõigeks valmis.

Rada nihkub

Uhiuus matkatee ootab Ida-Virumaad avastama mitte ainult kohalikke, vaid ka mujalt tulnuid.

"Kauksis olen käinud rannas ja korra telkimas, aga ülejäänud marsruut on mulle tundmatu," tõdeb tartlane Priit Liivak. Kauksist alanud etapp meeldib talle seetõttu, et saab matkata nii rattaga kui ka jalgsi ning distantsid on jõukohased, arvestades, et viimased kümmekond aastat on matkamises paus olnud.

"Kindlasti toetas otsust see, et tegu on organiseeritud üritusega − sai ratast rentida, on korraldatud transport, kolm korda päevas on toitlustamine, on inimesed, kes matka juhendavad. Seda arvestades on päevaraha minule väga väike (matkapäeva hind täiskasvanule on 9 eurot − toim.)."

RMK Ida-Viru külastusala juht Heinar Juuse usub, et uus matkatee on ainult tervitatav, sest "toob Ida-Virumaale rohkem inimesi ning tutvustab siinset kihvti ja kaunist loodust".

Uue matkatee kavandamine algas juba kahe aasta eest. "Viimased paar nädalat, kui oleme tähistanud rada ja pannud püsti kilomeetriposte, on olnud väga kiire. On ka esimesed tagasilöögid maaomanikelt, mistõttu tuleb rada natukene ringi teha," räägib Juuse.

Matkatee trassi paika pannes saatis ta maaomanikele kooskõlastamiseks sadu taotlusi, aga vahepeal on nii mõnedki teed ja kinnistud omanikku vahetanud.

"Või on maal uus rentnik, kes pole huvitatud, et inimesed tema põllu otsast läbi käivad. Enamikul pole siiski matkajate vastu midagi. Arvan, et matkatee saavutab päris suure külastuse, aga see ei tähenda, et hakatakse käima hordidena. Alguses on huvi kindlasti kõige suurem. Nagu iga uus kõrts müüb algul hästi ja siis stabiliseerub ning leiab oma klientuuri."

Tänu uuele matkateele tekkisid ka põhjarannikule RMK lõkkekohad, millest inimesed on Juuse sõnul puudust tundnud. Üks lõkkekoht rajati Toilasse ja teine Saka kanti Alulinna. Kaks uut lõkkekohta on nüüd ka Aidus.

Suur ühismatkamine

RMK (riigimetsa majandamise keskuse) kingitus Eesti juubeliks on kogu riiki hõlmav matkateede võrgustik. Viimasena valmis 611 kilomeetri pikkune haru marsruudil Penijõe − Aegviidu − Kauksi ja nüüdsest saab riigimetsas nautida kokku 1803 kilomeetrit matkarõõme.

Osana juubelikingitusest toimub augustis ühismatkamine. Juhendatud matkagrupid stardivad matkatee kuuest otspunktist ning kohtuvad 25. augustil Aegviidus, kus toimub lõpupidu. Kokku matkab üle Eesti ligi 600 loodusesõpra; Kauksist alanud retkel üle 40 inimese.