Jõhvi taotleb taas linna staatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioon on astumas samme, et Jõhvi saaks haldusüksusena tagasi linna staatuse, mille ta 13 aasta eest toimunud ühinemise käigus kaotas.
Neljapäeval toimuval volikogu istungil on üks päevakorrapunkt "Jõhvi valla haldusüksuse liigi muutmiseks avatud menetluse algatamine". Lahtiseletatult tähendab see, et vallavõim soovib alustada toiminguid, et Jõhvi vallast saaks tulevikus Jõhvi linn. 2005. aastal, kui toonane Jõhvi vald ühines linnaga, jäi uue omavalitsuse staatuseks vald.
Viitab elanike soovile
"Inimestega suheldes olen varemgi kuulnud imestamist, miks on Jõhvi vald ja mitte linn," sõnas volikogu esimees Eduard East. Tema sõnul ei näinud seadus 2005. aastal ette võimalust, et linna ja valla ühinedes tekiks linn, mitte vald. See asjaolu tekitas ka toona vaidlusi eelkõige Jõhvi linnas, kui küsiti, kas kõikidest Jõhvi linna elanikest saavad pärast ühinemist maainimesed.
Jõhvi linn tegi vallale ühinemisettepaneku 2001. aasta mais, misjärel alustati läbirääkimisi, ning sama aasta sügisel ütlesid mõlema omavalitsuse elanikud rahvahääletusel liitumisele "jah". 2002. aasta veebruaris peatas vald aga ühinemiskõnelused pärast seda, kui president Arnold Rüütel rääkis omavalitsusjuhtidega kohtudes, et selliseid rõngasvaldu nagu Jõhvi vald võib linnadega liitumisel oodata ääremaastumine. Vallavõimud avaldasid siis ka kartust, et kuna Jõhvi linnas on elanikke tunduvalt rohkem kui vallas, ei pääse pärast liitumist maainimeste hääl enam mõjule.
Vald ja linn suutsid tookord siiski kokku leppida ning 2005. aasta valimised toimusid juba ühises omavalitsuses.
Eduard Easti sõnul ei näinud seadusandlus toona haldusüksusena Jõhvi linna staatuse säilitamist ette ja kuna viimase haldusreformiga muudeti seadust, siis nüüd on tekkinud võimalus Jõhvi taas linnaks muuta. "Enamik Jõhvi elanikest elab linnas, mitte maal ning kui vaadata teisi piirkondlikke keskusi, mis asuvad väljaspool Tallinna, siis on loogiline, et räägime Jõhvist kui linnast, aga mitte vallast," ütles East.
NIINA NEGLASON: Aga võib-olla on see positiivne selles mõttes, et siis saab ju teha Kotinuka, Tammiku ja Kose linnaosa ning on võimalus töökohti juurde teha.
Vallavanem Martin Repinski ütles, et linna staatuse taastamine on koalitsioonileppes kirjas, kuid alguse sai idee sellest, et vallavanema sõnul on Jõhvi elanikud sellise sooviga korduvalt tema poole pöördunud. "Olen sellisest soovist juba ammu kuulnud ja kui oleme inimestega kohtudes sellest rääkinud, on tagasiside alati olnud positiivne," ütles Repinski.
Vallavanem nõustus, et tegemist on pigem emotsionaalse otsusega, mis sisuliselt midagi ei muuda. "Aga ka emotsionaalsed otsused on olulised, kui me mõtleme sellele, et Jõhvi oli kunagi Kohtla-Järve koosseisus ning sai 1990. aastate alguses linna staatuse. See on ka sümboolne, et 20. augustil sai Eesti vabaks ja ka Jõhvi iseseisvus (Jõhvi iseseisvus taastati 23. augustil 1991 − E.K.)."
Küsimusele, kui palju Jõhvi linna staatuse taastamine maksma läheb, vastas vallavanem, et esialgsete arvestuste kohaselt umbes 5000-7000 eurot.
Opositsioon ei näe vajadust
Jõhvi volikogu opositsiooni juht, endine volikogu esimees Niina Neglason ütles, et tegelikult ei ole Jõhvilt linnaõigusi keegi ära võtnud ja vallasisese linnana eksisteerib see edasi. "Meie näeme, et tulevikus peaks Jõhvi ühinema Toila vallaga, mistõttu pole mõtet hakata teda linnaks nimetama. Pärast seda ühinemist peaks olema üks suur Jõhvi vald," sõnas Neglason. Tema sõnul ei tee see kedagi "tugevamaks, ilusamaks või paremaks", kui Jõhvi linnaks ümber nimetada.
"Aga võib-olla on see positiivne selles mõttes, et siis saab ju teha Kotinuka, Tammiku ja Kose linnaosa ning on võimalus töökohti juurde teha," ironiseeris Neglason.
Jõhvi sai esimest korda linna staatuse 1938. aasta haldusreformi käigus, enne seda oli Jõhvil alevi staatus. Nõukogude võim likvideeris Jõhvi kui iseseisva linna 1960. aastal ning kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, 23. augustil tühistas Eesti Vabariigi ülemnõukogu ENSV ministrite nõukogu asjakohase määruse, mis tähendas linna staatuse taastamist.
Jõhvi vallast linnaks muutmise menetluse algatamine peab volikogus läbima kaks lugemist, misjärel saadetakse sellekohane taotlus riigihalduse ministrile, kes peab esitama selle vabariigi valitsusele otsustamiseks.
Vallavõimud loodavad, et kui kõik läheb tõrgeteta, saab Jõhvi endale linna staatuse 2019. aasta 1. jaanuarist.