600 miljonit nõudnud Auvere jaam sai valmis

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõõmustamiseks on põhjust nii peaminister Jüri Ratasel, Eesti Energia nõukogu esimehel Väino Kaldojal kui ka Eesti Energia juhatuse esimehel Hando Sutteril − nii võimsaid ja kogu riigile suure mõjuga objekte nagu Auvere elektrijaam Eestis igal aastal ei valmi. 

PEETER LILLEVÄLI
Rõõmustamiseks on põhjust nii peaminister Jüri Ratasel, Eesti Energia nõukogu esimehel Väino Kaldojal kui ka Eesti Energia juhatuse esimehel Hando Sutteril − nii võimsaid ja kogu riigile suure mõjuga objekte nagu Auvere elektrijaam Eestis igal aastal ei valmi. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Kolmapäeval sai läbi üle seitsme ja poole aasta kestnud ning üle 600 miljoni euro maksma läinud Auvere elektrijaama rajamine, mis katab ligikaudu veerandi Eesti elektrienergia vajadusest. 

"See on väga oluline päev Eestile," ütles jaama avamistseremoonial Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, kes tõi selle jaama võtmesõnadena välja karmide keskkonnanõudmiste täitmise, parima võimaliku tehnoloogia ja paindlikkuse.

Hiidkorporatsioon pidi maksma trahve

300megavatise võimsusega elektrijaam suudab aastas elektrit võrku anda 2,2 teravatt-tundi ehk veerandi Eesti aastasest elektritarbimisest, mis on pisut üle 8 teravatt-tunni. Auvere elektrijaama lõplikuks maksumuseks kujunes 610 miljonit eurot, mis on 28 miljonit planeeritust vähem, kuna ettenägematuteks töödeks arvestatud summasid kulus tegelikult vähem.

Hando Sutteri sõnul varustab Auvere jaam elektriga Eestimaad kahe järgmise põlvkonna jooksul. "40 aasta pärast saame öelda, kas jaam on eestimaalasi hästi teeninud ja ajaproovile vastu pannud ning kas see investeering oli mõttekas. Praegu on seda vara öelda. Praegu võime olla uhked, et see jaam töötab," sõnas ta.

Sutteri sõnul olid jaama rajamisega seotud 17 riigi spetsialistid. "Julgen väita, et Eestis ei ole teist sellist projekti, kus oleks nii rahvusvaheline ja laiapõhjaline meeskond olnud rakendatud ühe eesmärgi saavutamise nimel," märkis ta.

Auvere elektrijaama peatöövõtu hanke võitis 2011. aastal Prantsusmaa kontsern Alstom, mille hiljem ostis ära globaalne korporatsioon General Electric. Auvere jaam alustas elektri tootmist juba 2015. aasta maikuus, ent siis tekkis suurem tõrge, kuna selgus, et täiskoormuse korral ületavad tolmuheitmed seatud norme.

Selle probleemi lahendamiseks paigaldas General Electric jaamale kottfiltrid. Jaama lõpliku valmimise tähtaja ületamise eest ja selle pärast, et enne seda ei saanud Eesti Energia toota Auveres elektrit planeeritud mahus, maksis hiidkorporatsioon Eesti Energiale kolmes jaos trahve üle 100 miljoni euro. Kottfiltrite paigaldamine ja sellele järgnenud katsetused näitasid, et nüüd töötab jaam normide kohaselt.

Eile jaama avamisel osalenud General Electricu Euroopa regiooni juht Martin Boller ütles, et võite nüüd ise vaadata, et korstnast tuleb välja enamasti vaid valge aur. "Ma tänan Eesti Energiat võimaluse eest muuta maamärgi tähendusega projekt reaalsuseks," sõnas ta, lisades, et korporatsiooni jaoks oli suur au olla osaline selles meistritöös, mille muudab unikaalseks põlevkivi kasutamine kütusena.

Efektiivsem ja keskkonda säästvam

Hando Sutteri sõnul kulub Auveres vanemate elektrijaamadega võrreldes sama koguse elektri tootmiseks aastas miljon tonni põlevkivi vähem. Oluliselt vähem tekib ka tuhka. Põlevkivi kõrval on võimalik kasutada kütusena ka biomassi, turvast ja uttegaasi, mida õlitehased kõrvalsaadusena toodavad. Eesti Energia vanemate tootmisüksustega võrreldes tekib Auveres Sutteri kinnitusel kolm korda vähem lämmastikuheitmeid, 10 korda vähem väävliheitmeid ja 20 korda vähem tolmuheitmeid.

Eile Auveres olnud peaminister Jüri Ratas tõdes, et tegu on väga olulise objektiga Eesti jaoks. "See on suurepärane töö! Mulle avaldas eriti muljet, kui kiiresti on võimalik ümber lülituda ühelt kütuselt teisele, kui selleks vajadus on," ütles peaminister Põhjarannikule, tuues esile, et viimane sellesarnane juhitav elektrijaam Läänemere piirkonnas rajati kümme aasta tagasi Rootsis Malmös.

Narva Energia ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul on tähtis, et uus jaam kompenseerib osaliselt eelseisva kolme vana tehnoloogiaga energiaploki sulgemise. "Meile on kõige olulisem, et inimesed on hõivatud," sõnas ta, märkides, et uues jaamas töötab ligikaudu 45 operaatorit, kelle töötasu on Eesti keskmisest suurem.

Uues jaamas töötamist võrdles ta vana sõiduauto asemel uue juhtimisega. "Esimesed muljed on head, mis edasi saab, näitab elu," märkis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles