Kohtla-Järvel on mahajäetud majad luubi all

Aru tänav 4 asub tõeline kolemaja − nii väljast kui seest vaadates. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET Foto: Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavalitsus on mahajäetud ja varisemisohtlikud hooned käsile võtnud, survestades omanikke neid ohutuks sulgema või lammutama ning sulgedes ise omanikuta hoonete ukse- ja aknaavasid.  

Paar päeva tagasi juhtis politsei- ja piirivalveamet Kohtla-Järve linnavalitsusele saadetud kirjas tähelepanu kolmele Ahtme linnaosas asuvale hoonele − Aru t 4 ja 5 ning Pargitaguse t 7 −, mis on juba ammu maha jäetud, pikalt hooldamata ja aiaga piiramata. Hooned on muutunud kodutute ja noorte kogunemiskohtadeks, sinna veetakse prügi. Kirjas rõhutatakse, et võimaliku tule- ja varisemisohu tõttu on sellised hooned ohtlikud nii neis viibivatele kui ümbruskonnas elavatele inimestele. Hoonete sissepääsud tuleb tõkestada ning kaaluda nende lammutamist.

"Me tegeleme nende majadega juba pikemat aega," ütles linnavalitsuse korrakaitseametnik Timofei Korepov, märkides, et linn alustas juba tükk aega tagasi järelevalvemenetlust ning üritab omanikke sundida asjaga tegelema.

"Pargitaguse 7 hakati kunagi viiekorruselist korterelamut ehitama, aga esimesest korrusest kaugemale ei jõutud, Aru 5 on sama lugu. Aru 4 pidi olema vist tulevane lasteaed, hiljem osteti see alustatud ehitis ära ja nii see seisma jäi," oskas ta hoonete ajaloost rääkida.

Kohtla-Järve linnavalitsuse korrakaitseametnik Timofei Korepov: " Me tegeleme nende majadega  juba pikemat aega."

Kohtutäitur appi 

Omanik on kõigil kolmel hoonel olemas, kõigiga on Korepov suhelnud.

"Aru 4 omanikku sundisin vähemalt territooriumi korrastama ja piirdeaeda ehitama; ta lubas sügisel midagi ette võtta, peab temaga nüüd uuesti suhtlema hakkama. Teistega on keerulisem, nad ei reageeri ettekirjutustele. Pargitaguse 7 omanik lubas kohtumisel, et maikuus lammutavad hoone maha, seni pole seal midagi tehtud."

Korepov kavatseb omanike survestamiseks lähiajal kohtutäituri poole pöörduda, et täitmata ettekirjutustest tulenevad trahvid ära makstaks.

"Politsei kirjast nende majade kohta on meile kindlasti tuge," ütles ta.

Tänavu on Timofei Korepov suutnud Järve linnaosas kahe väiksema hoone omanikku sundida oma koledaks ja ohtlikuks lagunenud omandit lammutama − üks neist asus linnapargi tagumises otsas (kunagine õllebaar), teine Virula väljakul (omaaegne jäätisekohvik).

Politseijaoskonna vastas asuva kolemaja omanik pani linnavõimu käsu peale sellel küll ukse- ja aknaavad kinni, lammutama aga ei soostunud, sest tal olevat plaan sinna midagi ehitada.

"See on puitmaja ja tuleohtlik," leiab Korepov, et tegelikult peaks selle maja ikkagi lammutama.

Lammutamiseks ei jätku raha

Hüljatud maju on Kohtla-Järvel päris mitu, peamiselt on jutt korterelamutest, mis elanikest tühjaks jäänud, ent kus suurem osa kortereid on erastatud. Sellises olukorras ei saa linnavõim teha muud kui ukse- ja aknaauke üha uuesti ja uuesti laudadega kinni lüüa (uuesti sellepärast, et lauad kistakse järjepanu lahti ja eest ära).

"Sompas tuleb vaat et igal nädalal neid ukse- ja aknaauke uuesti kinni panna," ütles linnapeaabi Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas Ülle Lepassaar. "Ikka murtakse sisse, põletatakse seal prügi ja tekitatakse tulekahjusid. Otsustasime, et enam me puitu ei raiska, nüüd müürime need avad kinni, muu enam ei aita."

Lepassaar rääkis, et tänavu mais tellis Kohtla-Järve linnavalitsus tehnilise seisukorra hindamise auditi üheksale linna elamule: Lehe 6 ja 22 ning Paate 13 Kukrusel, Aruserva 2 ja 4 ning Humala 11 ja 15 Sompas, Virmalise 5 Orul ja Vahtra 23 Järve linnaosas.

"Auditite põhjal on need elamud tunnistatud elamiskõlbmatuteks. Nüüd on sõlmitud leping nende väärtuse hindamiseks, et järgmisena saaks neid lammutada. Kuna enamik kortereid neis majades on erastatud, andsime enne auditit ametlikes teadaannetes teada, et kavatseme need majad elamiskõlbmatuks tunnistada. Nii et omanikke me ühekaupa enam otsima hakkama ei pea, kui ükskord lammutamiseni jõame."

Lammutamise ootel on ka linnale kuuluvate korteritega elamu Humala 13. Linn taotles selle maja lammutamiseks toetust, ent tänavu seda ei antud. Järgmisel aastal taotletakse jälle − ja ülejärgmisel ja nii edasi, kuni kõik kolemajad lammutatud saavad. Lammutamiseks nähakse raha ette ka linnaeelarves, ent sellest jagub ainult toetuse omaosaluseks ja ehk ka väiksemate garaažide-kuuride linnapildist kõrvaldamiseks.