Jõhvi sõjaväelinnak laieneb

Viru pataljoni uus lasketiir avati aastal 2016. 2020. aastal toimub tõenäoliselt järgmine lindilõikamine juba uue kasarmu ees. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Riigi plaani tõttu kasvatada ajateenijate arvu ligikaudu 800 inimese võrra alustatakse järgmisel aastal Jõhvi uue, 300kohalise kasarmu ehitust. 

Riigikaitse arengukava näeb ette, et ajateenistusse võetavate kutsealuste arv kasvab 2026. aastaks 4000 inimeseni. Kui seni kutsuti ajateenistusse 3200 kutsealust, siis alates 2020. aastast suurendatakse kutsealuste arvu 3500ni ja sealt edasi kuni 4000 ajateenijani. Koos sellega peab kasvama ka kaitseväe hoonete maht ning väljaõpet andvate instruktorite arv.

2020 valmis

Ajateenijate arv kasvab igal pool Eestis, sealhulgas ka Jõhvis, mis tähendab, et linnak vajab uut kasarmut.

Kasarmu ehitus algab 2019. aastal ning see valmib 2020. aasta keskpaigaks. "Ehitustööde maksumus on kokku ligi 5,7 miljonit eurot," ütles Karin Kivipõld kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.

Suurenev koosseis muus taristus ümberehitusi ei vaja. Küll on planeeritud pärast uue kasarmu valmimist rajada Jõhvi uus sõdurikodu ning ehitada uuued varjualused tehnika tarbeks. Need ehitustööd on planeeritud aastateks 2020-2022.

KARIN KIVIPÕLD: "Ehitustööde maksumus on kokku ligi 5,7 miljonit eurot."

Eelmine kasarm valmis Jõhvis 2014. aastal. Seal on 240 ajateenijale mõeldud olme- ja õppeklassid, aga ka varustuse lao- ja relvaruumid. Investeeringu suurus oli toona samas hinnaklassis nagu uus kasarm.

Jõhvi linnaku uuendamine sai alguse juba 2009. aastal uue söökla ehitamisega. Pärast seda on ehitatud uus pääsla, territooriumi piirav aed ning rajatud uus lasketiir. Viimane avati aastal 2016.

Naisi senisest rohkem

Riigi soov suurendada ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu ujub vastuvoolu demograafiliste näitajatega, kirjutas ERR.

Kaitseväekohustuslastena arvele võetute arv on endiselt vähenemas, mis tuleneb 17aastaseks saavate noormeeste arvu langusest, mis jätkub ka järgmistel aastatel. Samas luuakse taristu laiendamisega suurem võimalus naiste vabatahtlikuks ajateenistuseks. Kokku luuakse aastaks 2020 ajateenistusse astumiseks võimalus 110 naisele.

Viimane kaitseväekohustuse täitmise aruanne toob välja, et kaitseväekohustuslaste tervisenõuetele vastavuse hindamises olid 2017. aastal täheldatavad eelneva aastaga võrreldes mõningad positiivsed trendid.

Kaitseressursside ameti arstlike komisjonide otsuste põhjal vastas mullu kehtivatele tervisenõuetele 36 protsenti kutsealustest (2016 − 32%).

Nõuetele ei vastanud 21 protsenti (2016 − 24%) ning ajutiselt ei vastanud 42 protsenti (2016 − 44%) kutsealustest.

Viru jalaväepataljon testis tulevaste jaoülemate oskusi

Reedel lõppes Viru jalaväepataljonis kuus nädalat kestnud nooremallohvitseride baaskursus, kus jaoülemana tegutsemiseks vajalikke oskusi omandas ligi 90 ajateenijat.

Sirgalas toimunud kursuse lõpulaagris pidid sõdurid jaokoosseisus tegutsema nii kaitses kui rünnakul. "Laagris olles pidid sõdurid võitlema tuulega, paduvihmaga, kohati ka lörtsiga, aga ma ei ole kuulnud ei virisemist ega vingumist. Ka lahinglaskmistega kaasnev pinge ning adrenaliin ei mõjutanud tulemust ning ülemana olen ma meestega ning neid õpetanud tegevväelastega väga rahul," ütles nooremallohvitseride baaskursuse ülem leitnant Priit Põdersalu.

Nooremallohvitseride baaskursusel omandasid ajateenijad jaoülema teenistuskohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sõduritele anti põhjalik ülevaate seadusandlusest, planeerimise ning otsuse vastuvõtmise protsessist, pedagoogikast, aga ka edukaks lahingutegevuseks vajalikest oskustest, nagu manöövrid ning kaitsvad ja julgestavad tegevused.

Alates järgmisest nädalast jätkavad Viru jalaväepataljoni tulevased nooremallohvitserid teenistust jalaväe-, tankitõrje-, miinipilduja-, side-, parameedikute, logistika- ning tulejuhtimise kursustel.