Pargikeskust rajatakse ehitusloata?

Tulevase pargikeskuse ehitus algas tänavu mai lõpus. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Tulevase pargikeskuse ehitus algas tänavu mai lõpus. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Mõne päeva pärast saab aasta sellest, kui Keskerakond rakendas Jõhvi kavandatava pargikeskuse oma valimiskampaania vankri ette ja korraldas selle nurgakivi panemise suurejoonelise tseremoonia. Aasta hiljem on sama nurgakivi veel ikka paika panemata, aga vallavalitsuse ametnikel on põhjust kahtlustada, et praegune tegevus ehitusplatsil käib ehitusloata. 

Pargikeskust rajava Jõhvi Pargi Arenduse volitatud esindaja Allan Mänd andis aasta tagasi tol tseremoonial välja veksli, et kuu-kahe pärast läheb ehitus lahti, kuid see ei täitunud. Tara tekkis ehitusplatsile alles tänavu mai lõpus.

Projekti tuli muuta

Mänd ütles kevadel Põhjarannikule, et Jõhvi Pargi Arendus sõlmis ehituslepingu firmaga Vilcon Ehitus ja maikuus tehakse algust mullatöödega. "Plaani järgi peab hoone karkass olema valmis aasta lõpuks. Keskuse avamine on plaanitud järgmise aasta novembrisse, aga suurt tööde mahtu arvestades oleme jätnud ka võimaluse, et see lükkub 2020. aasta varakevadesse," rääkis Mänd.

Suvi läbi ongi ehitusplatsil suured masinad ja veokid toimetanud. Ent samal ajal on usinalt tööd teinud ka arhitektid büroost Luhse ja Tuhal, kelle projektide järgi on Jõhvis uuemal ajal rajatud ridamisi uusi hooneid, nagu näiteks ka pargikeskuse naabrusesse jäävad Jõhvi kontserdimaja ja lasteaed Pillerkaar.

Allan Mänd tõdes, et paar aastat tagasi valminud eelmist pargikeskuse projekti on tulnud oluliselt täiustada ja nüüdisajastada.

Probleem on aga selles, et kehtiva ehitusloa andis vallavalitsus juba mitmeid aastaid tagasi välja vana projekti alusel. Uue projekti põhjal koostatud ehitusloa taotlus jõudis vallavalitsusse alles septembri keskel. Vallavalitsuse ametnikel tekkis põhjendatud kahtlus, et praegune ehitustegevus käib juba uue projekti järgi, milleks ehitusluba pole veel väljastatud.

Aasta tagasi "pandud" nurgakivi ikka veel paika panemata

Jõhvi pargikeskuse "nurgakivi panek" 2017. aasta oktoobris. PEETER LILLEVÄLI

Põhjarannik

Ülipika hoovõtuga pargikeskuse rajamise eestvedaja, ettevõtja Allan Männi sulest ilmus aasta tagasi Keskerakonna reklaamlehes kirjutis pealkirjaga "Kauaoodatud keskus tuleb!". Ta märkis selles, et vahepealsetele poliitilistele ja majanduslikele mängudele vaatamata on pingeline töö keskuse rajamise nimel käinud edasi ja 6. oktoobril [2017. aastal] pannakse tulevasele kompleksile nurgakivi ning sellele üritusele on oodata ka valitsusjuhti, mis rõhutab investeeringu olulisust piirkonnale.

Peaminister Jüri Ratas tseremooniale siiski ei jõudnud, küll aga oli platsis tollane riigihalduse minister Jaak Aab, kes soovis edu pargikeskuse rajamisel ja innustas oma kõnes eelseisvatel kohalikel valimistel hääletama Keskerakonna poolt. Nurgakivi juures poseeris ka Jõhvi tulevane vallavanem Martin Repinski.

Sütitava kõne pidas ka Keskerakonna nimekirjas Jõhvis kandideerinud selgeltnägija Ilona Kaldre. Vaevalt oskas aga ka selgeltnägija ette näha, et see Jõhvi kontserdimaja parklasse veetud nurgakiviks nimetatud betoonmürakas, millel küljes roostevabast metallist postkast jõhvilaste soovide kogumiseks tulevastele põlvedele, veel aasta hiljemgi ikka veel paika asetamata on.

Vald alustas menetlust

Vallavalitsuse ehitusspetsialist Natalia Abel rääkis Põhjarannikule, et 18. septembril tegid ametnikud ehitusplatsil ametliku paikvaatluse ja fikseerisid seal toimuva. "Mul on tõendeid, et ehitus ei käi praegu vana projekti järgi − see on põhimõtteliselt tuvastatud," ütles ta. "Kuid me ei taha teha otsuseid liiga kiiresti, enne kui oleme ära kuulanud kõik seotud osapooled."

"Me ei takista ehitust, vaid lihtsalt tahame, et see suur kaubanduskeskus oleks inimestele ohutu. See on kõige tähtsam asi," rõhutas Abel, toonitades, et tegu on avalikult kasutatava suure hoonega, mil on 22 000 ruutmeetrit pinda.

LOE KA PÕHJARANNIKU JUHTKIRJA "Nurgakivi kui poliitiline taak"

Vallavalitsuse järelevalveinspektor Margus Piirson sõnas, et on alustanud riiklikku järelevalvemenetlust, kuna valla ehitusspetsialistilt on tulnud info, et praegu ei toimu pargikeskuse ehitamine selle projekti järgi, mille põhjal anti välja ehitusluba. Praegu ei ole ta mingeid sanktsioone veel rakendanud ja enne otsuse tegemist tahab võtta ütlusi ka ehitajate esindajalt. "On tarvis need asjad kokku panna. Ma arvan, et sel nädalal jõuan temaga rääkida," sõnas ta, märkides, et kui loata ehitamine leiab kinnitust, siis tuleb ehitus seisma panna.

Ehitust saaks sel juhul jätkata siis, kui uus ehitusloa taotlus läbib kõik vajalikud ekspertiisid ning saab eri ametkondadelt nõutavad kooskõlastused ja vallavalitsus selle välja annab.

Allan Mänd on Põhjarannikule varem kinnitanud, et praegu käivad objektil vaid mullatööd. Natalia Abel märkis, et kui mullatööd käivad ehitustööde ettevalmistamiseks, siis on see ehitusseaduse järgi juba ehitamine. "Tavapraktika on, et kõigepealt taotletakse ehitusluba ja alles siis ehitatakse," sõnas ta.

Uus projekt erineb vanast oluliselt

Jõhvi valla arhitekt Andres Toome ütles, et aprillis andis vald nõusoleku mullatööde tegemiseks, ent ehituseks tuli arendajal taotleda uut ehitusluba. Toome sõnul erineb see projekt, mille põhjal Jõhvi Pargi Arendus uut ehitusluba taotleb, varasemast oluliselt.

Vana projekti kohaselt oli tulevane pargikeskus Toome sõnul valdavalt kahekorruseline hoone. "Nüüd on see valdavalt ühekorruseline. Enam pole ette nähtud keldrikorrust ega maa-alust parkimist. Varasema kahe kumeruse asemel on jäänud üks. Hoone vorm on lihtsamaks muutunud, aga ma ei saa öelda, et halvemaks," sõnas ta.

Ka fassaadi lahenduse kohta arvas vallaarhitekt, et see on varasemast huvitavam. "Aluseks on sändvitšpaneel, aga kogu fassaad on kaetud metall-alumiiniumribistikuga ja taustvalgustatud. Seletuskiri annab lootust, et see fassaad võiks tulla huvitav. Mõtlemegi, kuidas tagada, et projekti seletuskirjas olev jutt ka realiseeruks," sõnas Toome.

Allan Männilt kommentaare küsida ei õnnestunud, kuna ta ei vastanud telefonile.