Saka mõisas avati mälestusmärk ümberasustatud baltisakslastele
/nginx/o/2018/12/27/11679715t1hb350.jpg)
18. oktoober 2018, 18:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval avati Saka mõisas mälestusmärk Eestist aastatel 1939-1941 ümber asustatud rohkem kui 20 000 baltisakslasele. Saksa keeles Umsiedlungiks nimetatud juurte läbilõikamine on suur ajalooline tragöödia, mille põhjustas Saksamaa ja Nõukogude Liidu mõjusfääride kokkulepe.
"Mõte oli peas juba kolm-neli aastat, kuid konkreetsemalt hakkasime monumenti kavandama koos arhitekt Kalle Rõõmuse ja skulptor Simson von Seakyliga aasta tagasi," ütles idee autor Tõnis Kaasik.
Baltisakslasi on poolteist sajandit kujutatud poliitilistel ja ideloogilistel põhjustel väga mustvalgelt, kuid tegelikkusel on palju rohkem varjundeid. Paljud praegused turismiobjektid, mida uhkusega näitame kui Eesti pärandit, on tekkinud just tänu baltisakslastele. "Täna 79 aastat hiljem on aeg lisada mustvalgele pildile halle varjundeid, mida me mälestussamba avamise ja ajalookonverentsiga ka teha püüame," rääkis Kaasik.