Pargikeskus hakkas kerkima

Tulevase pargikeskuse karkass on hakanud kerkima Jõhvi kontserdimaja naabrusesse. PEETER LILLEVÄLI

FOTO: Põhjarannik

Juba 2015. aasta juunis alanud, kuid vahepeal seiskunud Jõhvi pargikeskuse ehitus on jõudnud hoone konstruktsiooni püstitamiseni.

Eelmisel nädalal alustati ehitusplatsil hoone karkassi raudbetoonpostide paigaldamist, sel nädalal on tööd jätkunud metallkonstruktsioonide paigaldamisega.

Kevadeks hoone karp valmis

Keskust rajava osaühingu Jõhvi Pargi Arendus Kaubandus volitatud esindaja Allan Mänd ütles oktoobri keskel Põhjarannikule, et maikuus alanud hoone ettevalmistustööd on kulgenud plaanipäraselt. Keskuse esimese etapi 22 000 ruutmeetri suuruse hoone karp peaks valmima kevadel. "Kõige rohkem probleeme võib tekkida osa ehitusmaterjalide, näiteks soojustusmaterjalide piisavas koguses kättesaamisega," sõnas ta.

Pargikeskuse esimene järk, mis hõlmab kaubanduspindu, söögikohti, kino, spordisaale ja lasteala, peaks valmima järgmise aasta lõpuks.

Pargikeskuse esimeses etapis on ehitusalust pinda üle 22 000 ruutmeetri

* Kaubanduspinnad ca 17 800 m²

* Kobarkino ca 1350 m²

* Restoranid ja kohvikud ca 1000 m²

* Spordisaalid ca 675 m²

* Bürooruumid ca 840 m²

Et praegu ehitatakse keskust teistsuguse projekti järgi kui see, mille põhjal vallavalitsus  2015. aastal ehitusloa väljastas, siis taotles arendaja vallalt uut ehitusluba. Jõhvi vallavalitsus tunnistas 9. oktoobril toimunud istungil senise ehitusloa kehtetuks ja andis välja uue, kuid mitmete lisatingimustega. Muu hulgas kohustas vallavalitsus esitama enne ehitustööde alustamist ehitusprojekti ekspertiisi ja vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise alustamise kohta.

Pargikeskust ehitava firma Vilcon Ehitus teatis ja ehitusprojekti ekspertiis on vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud 29. oktoobril. Ekspertiisi teinud firma Ehitusinsener hinnangul vastab OÜ Gravity koostatud konstruktsioonide projekt nõuetele. Valla arhitekti Andres Toome sõnul võib tema arusaamise kohaselt nüüd ehitust alustada.

ANDRES TOOME:  "On vaja omaniku tahet, et see maja ilus välja tuleks."

Samas ei soovi Toome võtta seisukohta selles, et tegelikult on ehitustööd, sealhulgas vaivundamentide ehitamine ja kandepostide paigaldamine, toimunud ka juba enne ehitusloa kehtima hakkamist. "Ehituse järelevalve ei ole minu teema," sõnas ta.

Fassaadi lahendus tuleb esitada kuu lõpuks

Jõhvi vallavalitsuse spetsialistid tegid 18. septembril  paikvaatluse pargikeskuse ehitusplatsil. Vallavalitsuse ehitusspetsialist Natalia Abel ütles Põhjarannikule, et koguti tõendeid, mille kohaselt ei käinud ehitus vana projekti järgi, mille alusel oli välja antud tol hetkel kehtinud ehitusluba.

Võimalikku rikkumist asus menetlema vallavalitsuse järelevalveinspektor Margus Piirson, kes kinnitas aga eelmisel reedel, et pole uurimisega veel kuigi kaugele jõudnud.

Allan Mänd ja ka vallavanem Martin Repinski on Põhjarannikule kinnitanud, et seadust pargikeskuse ehitusplatsil ei rikuta. "Praegu on minu arvates kõik selge ja läbipaistev ning seaduse raamides. On olnud vaid erisugused arusaamad eri ametnike poolt," ütles Repinski. "Paljud ametnikud, kes peavad seda [pargikeskusega seotud küsimusi] menetlema, kardavad, kindlustavad end mitu korda ja püüavad vahel esitada ka selliseid tingimusi, mida seadus ei nõuagi."

Valla arhitekt Andres Toome tunneb kõige rohkem muret selle üle, milliseks kujuneb tulevase pargikeskuse fassaad, mis valmib arhitektuuribüroos Luhse ja Tuhal. Väljaantud ehitusloa ühe  tingimuse kohaselt tuleb hiljemalt 30. novembriks esitada vallavalitsusele hoone arhitektuurse ja fassaadivalgustuse lahendus põhiprojekti või tööprojekti detailsusega.

"Ehitusloa taotluse seletuskirjas tõotab fassaad tulla huvitav. Ent üks asi on mõte ja soov ning teine, kuidas see tehniliselt lahendatakse ja välja ehitatakse. On vaja omaniku tahet, et see maja ilus välja tuleks," sõnas Toome, märkides, et teda teeb ettevaatlikuks, et Allan Männi eestvedamisel Jõhvi kesklinna sajandi alguses rajatud Tsentraal ja Jewe keskus ei kukkunud arhitektuurilises mõttes kõige paremini välja.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles