Jõhvi opositsioon haistab volikogus korruptsiooni lõhna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi hooldekeskuse juhid hääletasid neljapäeval volikogus lisaeelarve vastuvõtmisel hooldekeskuse finantseerimise küsimuses, opositsiooni arvates oli tegu korruptsioonivastase seaduse rikkumisega.
Lisaeelarvega eraldati Jõhvi hooldekeskusele 15 000 eurot köögiploki arendamiseks ning tuletõrjesignalisatsiooni väljavahetamiseks. Jõhvi volikogusse kuulub kolm hooldekeskuse nõukogu liiget (Velli Naber, Andrei Ojamäe ja Aleksandr Romanovitš), samuti on volikogus hooldekeskuse juhatuse liige Arthur Seppern ning tema asetäitja Tamara Luigas.
15 000 euro eraldamine
Neljapäevasel volikogu istungil võeti vastu 125 000 euro suurune lisaeelarve, mis kätkes endas ka Jõhvi hooldekeskuse lisafinantseerimist 15 000 euro ulatuses.
Opositsiooni liige Aivar Surva tegi ettepaneku võtta lisaeelarvest välja need 15 000 eurot, sest hooldekeskust haldab selleks loodud sihtasutus ning vald ei peaks niimoodi sinna raha juurde andma. Koalitsioon lükkas selle ettepaneku tagasi ning lisaeelarve võeti vastu sellisel kujul, nagu vallavalitsus selle esitas. Surva ettepaneku tagasilükkamist toetasid oma häälega ka Luigas, Ojamäe ja Naber.
Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletasid aga ka volikogus olevad hooldekeskuse juhid. Korruptsioonivastane seadus ütleb, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve on üldakt, millele ei laiene korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangud. Tamara Luigas põhjendaski oma hääletamist selle klausliga. Küll aga hääletasid kolm keskusega seotud liiget Surva konkreetse ettepaneku vastu võtta keskuse finantseerimine eelnõust välja. "Mina leian, et see [Surva ettepaneku mahahääletamine − E.K.] oli üldakti ettevalmistamine, millele samuti toimingupiirang ei laiene," ütles Luigas.
Opositsioon teist meelt
Jõhvi opositsiooni juht Niina Neglason on aga teist meelt. Ta möönab, et lisaeelarve on tõepoolest üldakt, kus huvide konflikti hääletamisel seadus ette ei näe, ent tema arvates oli see, et kolm keskusega seotud volikogu liiget hääletasid vastu konkreetsele ettepanekule võtta hoodekeskuse finantseerimine lisaeelarvest välja, sulaselge korruptsiooniseaduse rikkumine. "Selle kohta oli eraldi hääletus ning see polnud üldakti vastuvõtmine," sõnas ta.
Neglason ise sai aasta alguses korruptsioonisüüdistuse selle eest, et omades käsunduslepingut OÜga Corrigo, hääletas ta valla ruumide eraldamise poolt sellele ettevõttele. Corrigost saadud töötasu kvalifitseeris kaitsepolitsei aga altkäemaksuks. "Mina polnud isegi selle ettevõtte töötaja ega kuulunud juhtkonda," meenutas ta.
Augustis said korruptsioonikahtlustuse kaheksa Narva volikogu liiget. Prokuratuuri poolt neile esitatud kahtlustuste kohaselt ei ole Narva linnavolikogu liikmed ennast taandanud hääletamisest volikogu istungitel, kui otsustati nendega seotud linna äriühingute suhtes Narva linna omanduses oleva vara tasuta võõrandamise või äriühingu finantseerimise küsimusi.