Ida-Virus värvatakse paarsada rahvaloendajat

Statistikaamet loodab, et e-loendusel osaleb üle 40 protsendi Eesti elanikest, ütles Anu Blum. Foto: Matti Kämärä

3. oktoobril algavate rahvaloendajate otsingutega palgatakse Ida-Virumaal sellele ajutisele tööle 247 inimest, kelle ülesanne on külastada neid leibkondi, kes elektroonilisest rahvaloendusest ehk e-loendusest osa ei võta.

Selle aasta viimasel päeval algava rahva- ja eluruumide loenduse ettevalmistustööd on praeguseks jõudnud sinnamaale, et personalitöötajad viivad läbi intervjuusid piirkonnajuhtide kandidaatidega, keda on Narva vaja 7 ja mujale Ida-Virumaale 9.

Kui 900eurose kuu brutopalgaga piirkonnajuhid asuvad tööle 5. detsembrist, siis rahvaloendajate tööaeg kestab tuleva aasta 6. veebruarist kuni 2. aprillini ja nende kuupalk on 600 eurot, millele lisandub transpordihüvitis ja võimalik preemia hea töö eest, ütles ringkonnajuht Anu Blum, kelle vastutusala algab poolest Sillamäest ja kulgeb kuni Kundani (Eesti jaguneb vastavalt looduslikele piiridele ja rahvastiku tihedusele 15 ringkonnaks, mille piirid ei ühti maakondade omadega - toim.).

Enne kui rahvaloendajad veebruaris-märtsis inimeste uksele koputavad, viiakse läbi e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. "Statistikaamet loodab, et vähemalt veerand Eesti elanikest vastab küsimustikule interneti teel. Teeme kõik selleks, et inimesed selle valiksid, sest loendusankeedi täitmine arvutis on mugav, kuna inimene saab ise valida sobiva aja, millal ta seda teeb," selgitas Blum.

Mõned uued küsimused

Rahvaloendaja läheb kohale ainult nendesse leibkondadesse, kes pole ennast läbi interneti loendanud või on oma andmed esitanud puudulikult. Arvestatakse, et kaheliikmelise leibkonna küsimustiku täitmine võtab koos rahvaloendajaga aega 45 minutit; iga järgmine leibkonna liige lisab 15 minutit.

Isikuankeedi küsimused puudutavad rahvust, enda ja vanemate sünnikohta, emakeelt, haridust, töötamist, perekonnaseisu ja laste arvu ning alalist elukohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta.

Võrreldes kümnenditaguse loendusega, on lisandunud küsimus piirkondliku keele ja murde oskamise ning vanavanemate sünnikoha kohta. Samuti küsitakse, kas viimase kümne aasta jooksul on keegi lähedastest Eestist välja rännanud. "Äsja loenduse läbi viinud Läti ja Leedu said üsna kurvad andmed, et nende elanike arv on vähenenud üle 400 000 inimese. Oleks väga huvitav teada, kui palju meid on alles jäänud," kommenteeris Blum.

Oodatud kõigi toetus

Et rahvaloendus sujuks tõrgeteta, kogub ringkonnajuht korteriühistute kontakte ja kohtub kohalike omavalitsuste esindajatega. "Meil on tõsiselt vaja kohalike omavalitsuste toetust, sest loenduse aeg on ju veebruar-märts, mil võib olla lumerohke. Samuti peame kontakteeruma korteriühistutega, et loendajal oleks võimalikult lihtne igale poole sisse pääseda. Räägime läbi ka raamatukogudega, et inimesed, kellel pole kodus arvutit, aga kes tahaksid e-loendusel osaleda, saaksid selleks kasutada raamatukogus ID-kaardi lugeriga arvutit."

Blumi sõnul on inimeste teavitamiseks plaanis kampaania, mille käigus saadetakse igasse eluruumi detsembri keskpaigaks ka infomaterjal rahvaloendusel osalemise kohta. "Üks asi, et rahvaloendusel osalemine on meile seadusega pandud kohustus, kuid teisalt peaks see olema kõigile huvitav ning oluline teada saada, kui palju meid siin elab ja kuidas me elame ning millised muudatused on rahvastikus aset leidnud viimasest loendusest möödunud kümne aasta jooksul."

Üle Eesti võetakse rahva ja eluruumide loendusele tööle 2462 inimest. Kõik tööpakkumised avaldatakse aadressil www.REL2011.ee, sealtsamast leiab ka ametikohtade lühikirjeldused ja esitatavad nõuded. Kandideerimine toimub tööportaalide CV-Online ja CV Keskus vahendusel.

Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides.