Elanikke ähvardab veeta jäämine

Lehe 12a elanikud said alles nüüd teada, et Järve Biopuhastusega kahe aasta eest sõlmitud leping kohustab neid 20meetrise toru lekkeid likvideerima omal kulul. Foto: Peeter Lilleväli

Vee-ettevõte Järve Biopuhastus nõuab Kukrusel Lehe 12a asuva maja elanikelt lekkiva maa-aluse toru parandamist. Vastasel juhul keeratakse neil vesi kinni.

"Meie majas on 12 korterit, elatakse neist vaid viies ning need on pensionärid ja väikese sissetulekuga pered. Remont maksab peaaegu 1000 eurot - kust me selle raha võtma peaksime," küsib maja elanik Liilia Sõtšova. "Ja miks peab leket likvideerima meie kulul? Milleks on siis Järve Biopuhastus? Kas selleks, et meid ähvardada? Biopuhastuse töötajad ütlesid meile, et kui me vastu hakkame, keeratakse meil vesi kinni."

Pahameel tekkis kaks aastat tagasi

Sellised probleemid hakkasid tekkima juba kahe aasta eest, kui Järve Biopuhastus hakkas korteriühistutelt ja korteriomanike ühisustelt nõudma uute lepingute sõlmimist ning võrkude ekspluatatsiooni eest vastutuse piiritlemise aktide vastuvõtmist. Seda nõuet põhjendati sellega, et endised lepingud, mille kohaselt pidi ettevõte teenindama kõiki vee- ja kanalisatsioonitorusid linnas, on sõlmitud enne maa erastamist majaomanikele.

Erastamise järel on majale, nimetatud juhul korteriühistule kuuluva maa all olevad kommunikatsioonid viimase omanduses, järelikult lasub temal ka vastutus nende teenindamise eest - remont, vahetus jms. See vastutus laieneb kuni üldtorustikuga liitumise kohani. Sel teemal on olnud palju vaidlusi ning läbirääkimisi korteriühistute ja Järve Biopuhastuse vahel. Lõppude lõpuks on igal konkreetsel juhul leitud kompromisslahendus ning praeguseks on suurem osa majadest sõlminud uued lepingud ja võrguteeninduse vastutuse piiritlemise aktid.

"Linnas kehtiva põhimääruse järgi peab Järve Biopuhastus teenindama kõiki magistraaltorusid. Teiste, ainult ühe maja veevarustuseks ja kanalisatsiooniks ettenähtud ning selle territooriumil liitumispunktini kulgevate torude eest vastutab asjaõigusseaduse kohaselt nende omanik," märkis aselinnapea Riina Ivanova. "On kohti, kus magistraaltorud kulgevad majale kuuluva territooriumi piires. Minu sügava veendumuse järgi peaks Järve Biopuhastus teenindama neidki. Iseasi on siis, kui see puudutab torusid, mis on ettenähtud vaid ühe maja veega varustamiseks ja kanaliseerimiseks."

Aktile kirjutati alla

2009. aasta septembris allkirjastas maja esindaja Larissa Ljapina Järve Biopuhastusega lepingu ja vastutuse piiritlemise akti. Selle dokumendi kohaselt vastutavad liitumispunktist Lehe 12a juurde viiva 20meetrise toru seisukorra eest majaomanikud.

"Meie teeme elanikele ettekirjutuse lekke kõrvaldamiseks ja anname selleks viis päeva, vastasel juhul oleme sunnitud suurte kadude vältimiseks vee kinni keerama," ütles Järve Biopuhastuse võrguteenistuse juht Aleksandr Koivistoinen. "Teist väljapääsu pole. Me ei saa võõrast omandit tasuta remontida. Kuid kui elanikud tellivad meilt selle töö, siis võime anda neile võimaluse tasuda järk-järgult, mitme kuu jooksul. Meil on see tavaks, sest mõistame, et inimestel on raske vajalikku summat kohe leida."

Ei teadnud, millele alla kirjutas

Larissa Ljapina väitis, et 2009. aastal nõudis Järve Biopuhastus uue lepingu sõlmimist veekraani sulgemise ähvardusel ning ta kirjutas lepingule ja vastutuse piiritlemise aktile alla, kahtlustamata, et võtab sellega vastutuse 20meetrise toru teenindamise eest. "Seal oli kõik eesti keeles ja mul oli raske sellest aru saada," kurtis ta.

Aleksandr Koivistoinen märkis, et Järve Biopuhastus selgitab alati lepingu ja piiritlusakti mõtet. Paljud ühistud mõistavad vastutust, mis kõige allkirjastatuga kaasneb, ning uurivad enne allakirjutamist dokumenti hoolega, peavad nõu juristiga, vaidlevad millelegi vastu ja esitavad oma nõudmisi. "See on normaalne protsess ja me tuleme alati vastu ning otsime kompromisslahendusi," ütles ta. "Aga kui leping on alla kirjutatud, siis tuleb mõlemal poolel seda täita."