Ahtme gümnaasiumi õpilased tiriti poliitikasse

Ahtme gümnaasiumis asuti osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks valmistuma varakult. Pildil annab õpetaja Ljudmilla Ragilo ajalootundi osaliselt eesti keeles. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova lükkas ümber eilsel riigikogu istungil kõlanud erakonnakaaslase Yana Toomi väite, et kooli 9. klass pole võimeline gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele üle minema, sest "ei räägi seda keelt üldse mitte".

Vene õppekeele säilitamise eest võitlev keskerakondlane Yana Toom viitas eile riigikogus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole küsimusi esitades kohtumisele Ahtme gümnaasiumi õpilastega, mis pidi kinnitama, et üleminek eestikeelsele õppele pole võimalik.

Parlamendiliige rääkis, et tal oli projekti "Minu riik" raames kohtumine Ahtme gümnaasiumi 9. klassi õpilastega, kes peavad hakkama järgmisel õppeaastal õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles. "Nad ei räägi seda keelt üldse mitte!" väitis Toom ja küsis Aaviksoolt, kas tal on plaanis minna ka sellisesse kooli, kus on alust kahtlustada, et see probleem on väga teravalt üleval.

Minister vastas, et kahetsusväärne informatsioon Ahtme koolis õppivate noorte kohta, kes 9. klassi jõudes üldse ei oska eesti keelt, väärib järelevalve korras uurimist, ja lubas sellega tegeleda.

Põgus kohtumine

Ahtme gümnaasiumi 9. klassi klassijuhataja Svetlana Sukhomyatnikova, kes saatis õpilasi riigikogus, oli Yana Toomi hinnangust šokeeritud.

"Olime terve päeva Tallinnas, külastasime ka presidendilossi ja Stenbocki maja, ning kõik kohtumised toimusid eesti keeles, millest arusaamisega polnud õpilastel probleeme. Kohtumine Yana Toomiga toimus pärast ekskursiooni riigikogus ja kestis maksimaalselt kümme minutit. Riigikogu liige rääkis, et tegeleb sellega, et säiliksid venekeelsed koolid, ja esitas kiires tempos paar eestikeelset küsimust, kas õpilased on valmis eestikeelsele õppele üleminekuks, millele nad ei suutnud sama kiiresti vastata. Seejärel ta uuris, kas keegi tahab minna välismaale, ja esitas siis mõned küsimused inglise keeles," kirjeldas õpetaja septembri lõpus aset leidnud kohtumist.

Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova imestas, kuidas sai Toom sedavõrd põgusa kohtumise järel hinnata õpilaste keeleoskuse taset. "Kuidas nii võib rääkida? See on ebakorrektne, aga võin öelda, et see ei pane mind imestama. Kui Toom on ülemineku vastu, siis see on tema asi, aga meie kooli õpilased ja lastevanemad saavad au, et see on neile kasulik ja nad peavad olema võimelised õppima Eesti kõrgkoolides. 10 protsenti läheb välismaale, aga ülejäänud jäävad ju õppima Eestisse," rääkis koolijuht, nimetades erakonnakaaslase käitumist õpilastega manipuleerimiseks.

Valmistuti varakult

"Oleme juba 1990. aastatest laiendanud võimalusi eesti keele õppimiseks, näiteks alates 1998. aastast on olnud eesti kirjandus eesti keeles, hiljem lisandusid laulmine, inimeseõpetus, psühholoogia. Praegu aitame oma õpilasi sellega, et 10. klassides on tasanduskursused nendes ainetes, mida õpitakse eesti keeles," rääkis Skorobogatova, lisades, et koolilõpetajad on tulnud hiljem tänama, et eesti keele õppimisele koolis nii palju tähelepanu pöörati.

"Ma ei tea, mida Toom arvas, milline see keeleoskuse tase peab olema. Kui Jüri Ratas (riigikogu asespiiker - toim.) käis mullu aprillis 10. klasside õpilastele esinemas, siis ta hindas nende eesti keele oskust väga kõrgelt," kinnitas Ahtme gümnaasiumi direktor.