Majanduslangus on kasvatanud töövõimetute ridu

Kui inimene ei saa töötada kaevurina, ei tähenda see, et ta ei võiks pidada näiteks valvuri või müügimehe ametit. Praegu hinnatakse Eestis siiski inimese töövõimetust, mitte tema töövõimekust. Foto: Matti Kämärä

Eestis kasvab pidevalt töövõimetuspensionäride arv, kuid pilt võiks olla teistsugune, kui hinnataks hoopis töövõimekust ehk leitaks üles see, mida inimene on võimeline tegema.

Jõhvi 12 846 elaniku hulgas on töövõimetuspensionäre 1195, moodustades 14 protsenti tööealisest elanikkonnast. "Nende arv on tõusnud just 2009. ja 2010. aastal seoses majanduslangusega, mis on arusaadav, sest kui inimesed kaotavad töö, on töövõimetuspensioni vormistamine üks võimalus mingit sissetulekut omada," ütles Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste Eesti puuetega inimeste koja korraldatud seminaril.

Tammiste lisas, et päris tervetele küll töövõimetust ei määrata, aga paljud põevad kroonilisi haigusi. "Kui inimesel on töö, siis ta ei pööra sellele tähelepanu, aga kui ta töökoha kaotab, annab see võimaluse taotleda töövõimetuspensioni."

Et töövõimekaotuse määramisel esineb probleeme, tõi eelmisel aastal välja riigikontrolli audit, mille järgi on töövõimetuspensionäride arv suurenenud üheksa aastaga 75 protsenti. Kasvutrend jätkub, arvas Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Karin Hanga. Tema sõnul on tõusnud ka puuetega inimeste arv: kui 2009. aastal oli puude raskusaste määratud 118 000 inimesele, siis praeguse seisuga on neid juba 10 000 rohkem. Kõik see on hüppeliselt kasvatanud riigi sotsiaalkulutusi.

Töötada võib ka töövõimetu

Hanga märkis, et selle tendentsi taga on elanikkonna vananemine ja sellega kasvavad terviseprobleemid, aga ka raske majanduslik olukord: kõrge tööpuudus, vähesed võimalused hoolitseda oma tervise eest, stress ja depressioon, mis tugevalt mõjutavad tervist. "Küsimus on selles, kas puudetoetused ja töövõimetuspensionid on õiged meetmed, et vähendada vaesuse probleemi. Kindlasti oleks riigil vaja pakkuda välja teisi meetmeid. Puude määramine ei ole vastus sellele, et inimesel ei ole raha."

Näiteks on puuetega inimeste koda seda meelt, et tuleks ringi vaadata töövõimetuse määramise alused. Hanga selgitas, et praegu mõõdetakse töövõimetust seoses selle ametiga, mida inimene viimasena pidas või mida ta on kõige kauem pidanud, aga isegi kui tegemist on täieliku töövõime kaotusega, ei tähenda see, et inimene ei võiks teha mõnd muud tööd.

"Näiteks kui inimene on teeninud elatist viiuldajana ja murdnud kolm sõrmeluud, mis ei taastu ja mistõttu inimene ei saa enam viiuldajana töötada, võib ta saada sada protsenti töövõime kaotust. Aga keegi ei hinda seda, kas ta võiks edukalt teha näiteks kasvataja või raamatupidaja tööd."

Hanga sõnul on riikide praktikad selles osas erisugused ja on maid, kus hinnatakse just inimese töövõimekust. "Eks see on natukene mineviku pärand, mis meile on tulnud. Tol hetkel, kui see sellistel alustel kehtestati, oli see võib-olla hea lahendus. Aga nüüd on pikki aastaid räägitud, et töövõimetuse määramise alused tuleks ümber vaadata. Kuna tegu on nii tundliku sihtgrupiga, pole otsuseni siiani jõutud."

Positiivne lähenemine

Puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm tähendas, et kui hinnataks inimese töövõimekust ja leitaks üles see, mida ta on võimeline tegema, toetatakse läbi selle protsessi tema tööturule naasmist. "Inimestele tuleks anda väga selge sõnum: see, et sa mingit asja ei saa enam teha, ei tähenda, et sa polegi võimeline tööd tegema. Asjale tuleks läheneda positiivselt."

Hanga sõnul on Eesti seadusandluses praegu positiivne jälle see, et neid, kes lähevad tööle, ei karistata, st töövõimetuspensionile saab juurde teenida.

"Paljud, kellele on määratud töövõimekaotuse protsent, kardavad praegu tööle minna, sest arvavad, et kaotavad oma puudetoetuse või töövõimetuspensioni. See on eksiarvamus, sest töövõimetuse protsenti ju nende tööleminek ei muuda ega vähenda. Seega saavad nad endiselt oma pensioni ja ka töötasu. Muidugi võib arutleda selle üle, et kui näiteks tööga teenitav sissetulek ületab kolm korda keskmist palka, kas siis on põhjendatud, et riik maksab täiendavalt pensioni. Aga see puudutab väga väikest hulka inimesi."

Hanga märkis, et paraku on puuetega inimeste tööhõive praegu suhteliselt madal, hoolimata erisugustest meetmetest, mida olukorra muutmiseks rakendatakse.