/nginx/o/2011/11/29/11990132t1h61ed.jpg)
Ühistud ootavad linnalt tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistute juhtide assotsiatsioon, kuhu kuulub enamik Kohtla-Järve korteriühistuid, nõuab Kohtla-Järve linnavolikogu liikmetelt, et nad arvestaksid otsuste vastuvõtmisel ka korteriühistutega, kelle õlule on praegu pandud hulgaliselt kohustusi, sealhulgas ka selliseid, mis neile üle jõu käivad, kui linn ei aita.
Kogunenud muredest rääkimiseks korraldasid korteriühistute juhid ümarlaua ja kutsusid sellele kõik Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed. 21 liikmest tuli kohale vaid viis. "Seegi näitab suhtumist meie probleemidesse. Nägime volikogu liikmete passiivsust, ka kohtumisel ei saanud me paljudele küsimustele konkreetseid vastuseid," ütles liidu juhatuse liige Jelena Muttonen. "Kuid arvan, et kasu sellest siiski oli, ning me nõuame jätkuvalt linnavolikogu liikmetelt, et nad meiega kohtuksid ja teaksid meie probleeme."
Nõudmisi ei ole võimalik täita
Paljude ühistute kõige valusam probleem, eriti vanades ja väikestes kortermajades, on fassaadi remont. Hiljuti said ühistud linnavalitsuselt kirja, kus neile tuletati meelde fassaadi korrashoidmise kohustust ning seda, et vastasel juhul ähvardab neid trahv.
Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Mihhail Bogrõi teab oma kogemusest, kui keeruline ja praktiliselt võimatu on saada selleks otstarbeks laenu - tema juhitav maja asub Keskalleel, miljööväärtuslikus piirkonnas, kus fassaadi remondile esitatakse erilisi nõudeid. Pangad näevad Kohtla-Järve vanades majades, mille korterid ei ole kuigi kõrges hinnas, palju riske.
Olukorra muudavad veelgi keerukamaks elanike surma järel tühjaks jäänud korterid, mille võõrandamine venib aastaid, aga küttearved tuleb kanda ühistutel. Ka selle probleemi lahendamisel ei näe ühistud linna abi.
Elanikud ei vea välja
KÜde juhtide sõnul ei tule nad vananenud elamufondiga linna abita lihtsalt toime, sest elanike seas on palju pensionäre, kes ei suuda ega näe mõtet elumajasse raha paigutada.
"Tihti kuuleme sellest, kuidas linn aitab koole ja lapsi, kuid need lapsed elavad majades. Ja hoida neid maju lagunemisest ning hoolitseda selle eest, millises linnas elavad meie lapsed homme, on ju samuti kohaliku võimu ülesanne," väljendas korteriühistute juhtide ühist arvamust Jelena Muttonen.
Ajal, mil linn aitas korteriühistuid, tagastades neile fassaadiremondi kuludest kuni 20%, tehti korda paljud majad. Kas siis tõesti ei ole praegu võimalik leida vahendeid, et kompenseerida väikegi osa kuludest? Selline küsimus esitati aset leidnud kohtumisel. Ainus viiest kohal olnud volikogu liikmest, kes oli selles küsimuses ühistute poolel, oli Nikolai Petrovitš, kes leidis, et eelarves tuleks ette näha vahendid KÜde abistamiseks.
Ühistute arvamust tuleb arvesse võtta
KÜde juhid juhtisid tähelepanu sellele, et kaks aastat tagasi hakkasid nad kaitsma oma huve vaidluses monopolistist Järve Biopuhastusega, kes hakkas vastutust võrkude eest enda kasuks ümber jaotama. Ühistud panid suuri lootusi uuele määrusele, mille volikogu liikmed selles küsimuses vastu pidid võtma.
Ühistute juhid märkisid, et selle tähtsa 40-leheküljelise dokumendi ettevalmistamisel ei küsinud ega arvestanud keegi korteriühistute arvamust. Tagajärjeks oli see, et linna uus veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi puudutav dokument ei toonud KÜde ja vee-ettevõtte suhetesse mingit selgust. Samas veefirma, nagu ettevõtja ikka, püüab seda jätkuvalt enda kasuks tõlgendada.
"Probleeme on meil tohutult palju, kuid me ei näe, et volikogu liikmed aitaksid meil neid lahendada. Miks me siis valimistel nende poolt hääletasime?" küsisid assotsiatsiooni liikmed, nõudes, et linn moodustaks töögrupi, kuhu kuuluks ühepalju volikogu liikmeid ja ühistute esindajaid. Töögrupp peaks hakkama arutama KÜde huve puudutavaid küsimusi ning esitama oma arvamust volikogu otsuste vastuvõtmisel.