Ühistud on visad tekkima
17. detsember 2011, 01:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata sellest, et omavalitsused püüavad nii koolituste kui ka rahaga soodustada korteriühistute tekkimist, on see osas omavalitsustes läinud väga visalt ning juhul kui lähiaastatel ühistud vabatahtlikult ei sünni, võib riik panna korteriomanikud ühistute loomiseks sundseisu.
Kiviõlis on kaks korda nädalas linnavalitsuses või kinnisvara hooldavas ettevõttes kohal konsultant, kellelt saab pärida nõu ühistu asutamise kohta. Seda võimalust kasutavad aga eelkõige juba loodud ühistud, kellel mõni probleem. Uued ühistud on linnas visad tekkima ning praegu on 59 majast loodud ühistu vaid kuues.
Soodustavad rahaliselt
Kiviõli püüab ühistute loomist igati soodustada - lisaks konsultandile korraldatakse koosolekuid, kus mitmesugused spetsialistid selgitavad, kuidas asjad võiksid olla ja olema peaksid. Linnaeelarves on ühistute jaoks ette nähtud kopsakad summad, näiteks saab tagasi poole energiasäästule tehtud kulutustest ning soodustatakse tehnilisi ja välimust korrastavaid töid. Mis aga ei kasva, on ühistute arv.
Soojahinna tõusu tõttu on Kiviõli veelgi hoogustanud ühistute loomise eeliste tutvustamist, kuna see on üks võimalus maja küttekulusid kokku hoida ning inimeste soojaarveid vähendada. Kuna megavatt-tunni hinda allapoole ei saa, on üks võimalus majasiseselt investeerida, et kulusid vähendada.
Sama probleem on ka Sillamäel, kus kolmandikus majadest on ühistud, kuid enam kui 120 alles ootab ühistute loomist. Kui 1993. aastast alates, mil ühistute moodustamine algas, loodi neid riburada, siis eelmisel aastal tekkis neid juurde vaid paar tükki ja sel aastal pole linnavalitsuse pingutustest hoolimata lisandunud ühtegi.
Nagu Kiviõli, püüab ka Sillamäe korraldada vähemalt paar korda aastas koosolekuid ja koolitusi, kus ühistute teemal räägitakse. Lisaks sellele võtab linn enda kanda kõik kulud, mis seotud ühistute asutamisega.
Peavad ise kasu mõistma
"Sõnum, mida me püüame edasi öelda, on see, et korteriomanikud saavad oma maja eest ise vastutada, otsustada, milliseid remonditöid teha," ütles Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg. Tema sõnul on see eramajaomanikule nii tavapärane, korteriomanikele millegipärast aga veel võõras suhtumine. "Omanikul peab olema ka vastutus. Kahjuks on tihti nii, et räägitakse, et keegi ei tee midagi, aga ise ka tegema ei hakata," lisas ta.
Juhul kui praegu loomisel ja menetlemisel olev eelnõu peaks läbi minema, muutuvad ühistud viie aasta pärast kohustuslikuks. "Kuna me ei tea, millised on siis linna võimalused või teised soodustused, mis praegu korteriühistuid aitavad, siis oleks mõistlik, kui inimesed kaaluksid ühistute loomist praegu," ütles Lindeberg.
Sillamäe linnavara spetsialisti Olga Ruina sõnul jääb ühistu loomine tavaliselt toppama eestvedajate taha. "Pole inimesi, kes oleksid valmis seda eest vedama," tunnistas ta. Ka Kiviõlis on sama mure, lisaks kardetakse kehva maksedistsipliini.