Lasteaiad ei pea "unustatud" laste politseisse andmist valeks

Irina Kiviselg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi lasteaias Sipsik on päevase õuesoleku aeg.
Jõhvi lasteaias Sipsik on päevase õuesoleku aeg. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi lasteaia Sipsik hoolekogu otsustas, et kui vanem ei tule lapsele õigeks ajaks järele ja temaga ühendust ei saa, peab laps teda politseis ootama.

Jõhvi valla haridus- ja noorsootöö nõunik Katrin Tamme tõdes, et lapse politseisse viimine on äärmuslik abinõu, mida rakendatakse väga harva. Sellegipoolest järgivad Sipsiku eeskuju tõenäoliselt ka teised Jõhvi lasteaiad.

"See punkt lisati kriisinimekirja, mida lasteaiad välja töötavad," rõhutas Tamme. "Äärmuslikke abinõusid ei rakendata mitte ainult vanemate vastutustunde kasvatamiseks, vaid ka õpetajate kaitseks."

Kohtla-Järvel saadakse ise hakkama

Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike juhataja Veera Kevlitš ütles, et neil tuleb peaaegu iga kuu ette, et vanemad hilinevad, kuid mitte niivõrd märkimisväärselt, et asi politseisse jõuaks. Ületunnitöö kompenseeritakse õpetajatele kokkuleppel.

"30aastase lasteaedades töötamise aja vältel olen korduvalt pidanud "unustatud" lapsi enda juurde koju viima," meenutas Kevlitš. "Muidugi on see vale ja praegu ei taha keegi sellist vastutust enda peale võtta, ka seadus keelab seda. Ent kui lapsele ei ole lasteaeda järele tuldud, aga lasteaed on vaja sulgeda, siis mida teha? Õigem on siiski kasutada politsei abi. Arvan, et meie hoolealused ei karda korravalvureid, sest me õpetame neile, et politseinik on sõber ja kaitsja, kes aitab iga mure puhul. Lasteaia reeglitesse radikaalsete abinõude sissekirjutamine, nagu tegid seda jõhvilased, on vajalik eelkõige selleks, et kasvatada lastevanemate vastutustunnet."

Kohtla-Järve lasteaia Tuhkatriinu juhataja Jelena Ušakova ütles, et nende kollektiiv arutas samuti seda teemat.

"Politseilt ei ole me kordagi abi palunud," kinnitas Ušakova. "Kuigi praktikas on juhtunud, et lapsed on jäänud lasteaeda sulgemisajast kauemaks. Kuid need on erandid, mil vanemaga on tõesti mõni õnnetus juhtunud või on vahele tulnud ettenägemata asjaolud. Ma soovitan õpetajatel hoida käepärast vanemate ja võimaluse korral ka teiste lähedaste inimeste andmeid, et vajaduse korral saaks nende poole pöörduda."

Mitte hilinemine, vaid seisund

Noorsoopolitsei töötaja Svetlana Safronova ei suutnud meenutada konkreetset juhtumit, kus teda või ta kolleege oleks kutsutud lasteaeda põhjusel, et vanemad ei ole lapsele õigel ajal järele tulnud.

"Jõhvis ja Kohtla-Järvel toimivad sotsiaalteenistused väga hästi," leiab ta. "Reeglina aitavad sotsiaaltöötajad lahendada õpetajatel nn unustatud laste probleemi, hoolimata sellest, et nendegi tööaeg on lõppemas. Teoreetiliselt, kes siis veel kui mitte ööpäev läbi töötav politsei peaks lastevanemate otsimisel appi tulema? Vahel tulevad vanemad lapsele järele sellises seisundis, et last nende hoolde anda oleks ohtlik. Siis kutsutakse politsei, kes fikseerib toimuva, ja laps saadetakse varjupaika."

Safronova lisas, et perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses on täpselt lahti kirjutatud, kuidas toimida, ning ka pedagoogid teavad seda. Lapse võib anda võõra, näiteks vanemate tuttava või naabri hoolde vaid juhul, kui lasteaias on selleks olemas lapsevanema volitus.

"Selles, et õpetajad on valmis kasutama politsei abi, pole midagi halba," arvab Safronova. "Me näeme palju vaeva selle nimel, et lapsed ei pelgaks vormis inimesi. Käime tihti koolieelsetes asutustes, võtame osa üritustest, et lapsed ei näeks politseinikus kurja ja karistavat onu, vaid kaitsjat ja abimeest."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles