Narva on ühiselamute tuleohu eest maksnud ligi 3000 eurot trahve

Narvas Kreenholmi 40 asuv ühiselamu on üks rahvarohkemaid ning seetõttu tuleohutuse seisukohast ja ka sotsiaalses mõttes viletsaim. Foto: Ilja Smirnov

Narva ei tule toime tuleohutuse tagamisega oma ühiselamutes, mis on koduks kahele tuhandele inimesele.

Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo on teinud ettekirjutusi kõigile üheksale Narva munitsipaalühiselamule. Neis kõigis on kunagi kontrollitud päästekeskusega ühendatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni, korrustevaheliste automaatlukkudega tuletõkkeuste ja avariivalgustuse olemasolu.

Trahve tuleb maksta

Munitsipaalühiselamuid haldava sihtasutuse Narva Linnaelamu andmetel on praeguseks õnnestunud täita ainult 15 ettekirjutust 36st. Kümne puhul on täitmise tähtajad möödumas või möödunud juba lõppeval, 2011. aastal, kuid nõutud tööd on ikka tegemata. Nende ettekirjutuste alusel ähvardavad Narva linna trahvid veel vähemalt 5400 euro suuruses summas.

Ülejäänud 11 ettekirjutuse tähtajad saabuvad aastail 2012-2014. Ka nende puhul on võimalikud üsna suured trahvid - 639-3000 eurot igaüks.

Kõige parem on olukord kahes Narva ühiselamus - Viru 3 ja Puškini 26 -, kus on kõik tuleohutusnõuded täidetud. Kõige halvem on seis, see tähendab mitte miski pole lõpuni viidud Kreenholmi 32. ja 40. ning Võidu 17. ühiselamus.

Viimati nimetatust on linnavõimud otsustanud elanikud 2012. aasta lõpuks ümber asustada põhjusel, et 1966. aastal ehitatud hoone on ebarahuldavas seisukorras. Ümberasustamise kulusid hinnatakse 53 000 eurole.

Narva ühiselamute hooned kuuluvad linnavara- ja majandusametile, kes peab omanikuna ka trahve maksma. Linnavaraameti direktori kohusetäitja Tamara Luigas teatas, et 2011. aastal on ühiselamuid puudutavate ettekirjutuste alusel tasutud trahve kogusummas 2876,04 eurot. Kõige kallimaks läks maksma Energia 4 asuv ühiselamu - 2236,92 eurot.

Õõvastav seisukord

Tänase päeva seisuga elab üheksas Narva ühiselamus paar tuhat inimest - sõlmitud on umbes 1300 üürilepingut. Narva Linnaelamu juhi Jelena Pahhomova sõnul on elamispindade ja nende soovijate arv üldiselt tasakaalus ning rohkem kui kuu aja pikkuseid järjekordi peaaegu ei esine.

Paari viimase aasta jooksul ei ole ühiselamutes suuri tulekahjusid puhkenud. Märksa ohtlikumad on need sotsiaalse ja kriminogeense olukorra poolest.

Narva ühiselamute kohati õõvastavale seisukorrale juhtis neil päevil tähelepanu isegi üks Tallinna elanik, Aleksandr Jehvik. "Käisin hiljuti kahes ühiselamus - Kreenholmi 40 ja 32 - ning olin šokis seisukorrast ja tingimustest, milles pered elavad. Remonti ei tehta ja pole kunagi tehtud, laest pudeneb krohvi ja põrandad vajuvad läbi. Aga seal ei ela ju ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed. Mis stiimulist ja tulevikust siin rääkida saab? Häbi hakkas. Ma kasvasin selles linnas üles ja mul on kahju, et linn ei suuda luua tingimusi, olles ise Euroopa Liidus," kirjutas tallinlane Tamara Luigasele adresseeritud kirjas.

Pahhomova teatel on ettevalmistatavas 2012. aasta linnaeelarve eelnõus munitsipaalühiselamute tarvis planeeritud vahendid ainult eluruumide jooksvale remondile ja lastekodukasvandikele üüritavate pindade remondile.