Ida-Viru kaotas aastaga üle paari tuhande elaniku

Kui terves Ida-Viru maakonnas on aastaga jäänud inimesi vähemaks enam kui paari tuhande võrra, siis ühena vähestest omavalitsustest on elanikke juurde saanud Mäetaguse vald ja sedagi eelkõige tänu seal avatud eakate hoolekeskusele, kuhu on asunud elama vanureid mitmelt poolt Eestist. Foto: Peeter Lilleväli

Lõppenud aasta jooksul kahanes Ida-Virumaa elanike arv enam kui paari tuhande inimese võrra - see on ligikaudu sama palju, kui on elanikke terves Aseri vallas.

Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Ida-Virumaal 161 997 elanikku, mis on 2096 võrra vähem kui aasta tagasi.

Järjepidev trend

Ida-Virumaal on elanike arv järjekindlalt vähenenud juba eelmise sajandi 90ndate aastate algusest, mil see ulatus üle 220 000. Veel 2005. aasta alguses oli maakonnas elanikke üle 178 000. Elanikkonna jätkuva vähenemise trendi väikseks positiivseks noodiks oli, et mullu kahanes maakonna rahvastik tunamullusest pisut vähem. 2010. aasta jooksul kaotas Ida-Virumaa 2465 elanikku.

Kui elanike arvu vähenemise trend peaks samas suurusjärgus jätkuma, siis võib Ida-Virumaa juba 5-6 aasta pärast loovutada rahvastiku arvult Eesti teise maakonna koha Tartumaale, kus praegu elab veidi alla 150 000 inimese.

Ida-Virumaa 22 omavalitsusest suutsid elanikke mullu juurde saada vaid kaks - Mäetaguse ja Sonda vald, kuhu lisandus vastavalt 33 ja 10 inimest.

Mäetaguse kasvas tänu vanuritele

Mäetaguse valda lisandus elanikke peamiselt tänu mullu veebruaris avatud Alutaguse hoolekeskusele, kuhu on asunud vanaduspäevi veetma eakaid inimesi mitmelt poolt Eestist. Hoolekeskuse direktori Erika Kruubi sõnul on ligikaudu 30-40 nende majas elavat inimest tänavu end ka valda sisse kirjutanud, kuna Mäetaguse on nüüd nende püsiv elupaik.

Vallavanem Aivar Surva on täheldanud, et viimastel aastatel on kasvanud inimeste huvi end Mäetaguse elanikuks registreerida. Põhjuseks eelkõige valla pakutavad erisugused toetused, mida Mäetaguse saab oma elanikele võimaldada, kuna tema eelarve tulud on tänu põlevkivi kaevandamisega kaasnevatele keskkonnamaksudele kordades suuremad kui enamikul teistel omavalitsustel. "Inimesed, kes küll elavad püsivalt mujal, aga kel on siin väike suvila, soovivad end vallaelanikuks registreerida," märkis Surva.

Ta lisas, et väga suurest ja äkilisest elanike juurdekasvust pole vald huvitatud, kuna sellega kaasneks vallale järsk koormus ning tuleks hakata ehitama uut lasteaeda ja koolimaja, aga 7-8 aasta jooksul võiks valla elanike arv 200-300 võrra kasvada. "Usun, et see, mida oleme teinud valla elukeskkonna parandamiseks, meeldib inimestele, ja siit ei ole kauge ka Jõhvis või Kohtla-Järvel tööl käia," sõnas Surva.

Aastaga kuus protsenti läinud

Protsentides oli üks suuremaid elanike arvu kaotusi mullu Püssi linnal, kes jäi ilma 81 elanikust ning kuhu on jäänud 1292 registreeritud elanikku. Linnapea Enno Mägar sõnas, et ei oska midagi arvata, mis nii suurearvulise lahkumise on kaasa toonud. "Midagi äkilist pole toimunud, aga eks meiltki on päris palju inimesi Soome ära läinud," sõnas ta.

Mägari sõnul ei ole Püssi linnavalitsus elanike suure kahanemise tõttu siiski veel kaalunud, kas peaks hakkama linna staatusest aleviku või küla kasuks loobuma. "Seda ei ole ju kusagil öeldud, milline see minimaalne piir on," ütles ta.

Üle kuue protsendi ehk 39 elanikku kaotas aastaga ka Alajõe vald, ent see tuleneb sellest, et osa inimesi, kes 2009. aasta kohalike valimiste eel võimule pürgijate õhutusel sinna sisse kirjutati, on nüüd ka rahvastikuregistris taas oma tegelikku elupaika naasnud.

Suuremates linnades jäi elanike vähenemine 1-2 protsendi vahemikku. Kui 2010. aastal kaotasid nii Narva kui Kohtla-Järve üle 800 elaniku, siis mullu jäi Narva ilma 609 ja Kohtla-Järve 549 elanikust. Kohtla-Järvel õnnestus napilt vältida langemist alla 40 000 elanikuga linnaks. Rahvastikuregistri andmed kajastavad siseministeeriumi teatel isikuid, kellel on seaduslik alus Eestis elamiseks - Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus - ja kelle elukoht on registreeritud Eestis.