Maniakihirm ja libaloendajad õõnestavad rahvaloendust

Just üksi elavad inimesed on kurtnud, et nad ei julge rahvaloendajat koju lasta, rääkis Anu Blum. Foto: Matti Kämärä

Ehkki rahvaloendajad hakkavad kodusid külastama alles veebruari keskpaigast, on laekunud teateid petturite kohta, kes püüavad loenduse kattevarjus korteritesse pääseda. Samuti on teinud inimesed rahvaloendaja suhtes ettevaatlikuks hirm ringi liikuva maniaki ees.

Ringkonnajuht Anu Blum, kelle vastutusala algab poolest Sillamäest ja kulgeb kuni Kundani, rääkis, et viimastel päevadel on tema poole pöördunud mitu eakat inimest, kes on öelnud, et nad pelgavad rahvaloendajat oma koju lasta. Üks inimene ütles, et kardab maniakki.

Sarimõrtsuka paanika puhkes pärast seda, kui Viru ringkonnaprokuratuur otsustas mitte avalikustada aasta lõpus Jõhvi vallas avastatud tapmisjuhtumit. Selle järel hakkasid elanike seas kulutulena levima jutud mitmest järjestikku tapetud naisest, mille Ida politseiprefekt Aldis Alus Põhjarannikus ümber lükkas.

Blum märkis, et lisaks maniakihirmus inimesele on tema juures käinud mõned eakad, kes on kurtnud, et nad elavad üksi ega julge seetõttu võõraid sisse lasta. Inimestel, kellel on ID-kaart või internetipanga paroolid, on ta soovitanud minna Jõhvi keskraamatukokku, kus laupäeviti on ankeedi täitmisel abiks piirkonnajuht. Sel laupäeval abistatakse küsimustikule vastajaid kella 12-14.

Inimesed, kellel pole võimalik e-loendusel osaleda, peavad arvestama rahvaloendaja külaskäiguga, kuid kohtumine võib toimuda ka kodust väljaspool, kinnitas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Kohtumine avalikus kohas

Ta lisas, et rahvaloendaja peab olema valmis ka inimeste vaenulikuks suhtumiseks.

"Loendajatele viiakse läbi koolitus, kus räägitakse, kuidas suhelda inimestega, kes ei soovi isegi mitte tere öelda. Samuti õpetatakse, kuidas tulla toime inimestega, kes ei taha loendajaid oma koju sisse lasta. Meil on kõikidele nendele küsimustele välja töötatud lahendused. Näiteks kui inimene tõesti pelgab loendajat koju lasta, on võimalik kokku leppida kohtumine kas kohvikus või raamatukogus. Kohas, kus inimene ei karda oma andmeid esitada ning mis tundub mugavam ja privaatsem kui lubada võõras inimene endale koju."

Beltadze rõhutas samas, et inimesed, kes asuvad tööle loendajatena, on läbinud tiheda sõela. "Nende tausta on uuritud karistusregistrist, neid on intervjueerinud personalitöötajad, nendega on tutvunud piirkonna- ja ringkonnajuhid. Väga loodame, et oleme leidnud parimad inimesed, keda võib usaldada."

Libaloendajad juba platsis

Ehkki rahvaloendajad hakkavad inimesi nende kodudes külastama alles veebruari keskpaigast, on mitmelt poolt laekunud teateid, kus end loendajateks nimetavad inimesed püüavad pääseda korterisse või küsida loendamise eest raha.

Nii sisenesid politsei andmetel 10. jaanuaril ühte Narva linna korterisse kaks mustades jopedes isikut, kes ütlesid, et viivad läbi rahvaloendust, ning küsisid korterielanikult selle eest 100 eurot. Elanikul õnnestus petturid minema ajada. Libaloendajatega on olnud kokkupuuteid ka Türi ja Viljandi elanikel, vahendas BNS.

Rahvaloenduse kattevarjus on püütud inimeste kodudesse pääseda juba varem. Nii kirjutas Põhjarannik mullu oktoobris, et statistikaameti küsitleja soovis intervjueerida Kohtla-Järvel Põhja alleel asuvas kortermajas üht vanamemme täiskasvanute oskuste uuringu jaoks, ent viimane ei soovinud suhelda, öeldes: "Ma ei taha kedagi sisse lasta, mul alles käis ukse taga noor tüdruk, väites, et on rahvaloendaja."

Statistikaameti avalike suhete projektijuht Kristo Mäe pani toona idavirulastele südamele, et enne 16. veebruari ei saa ukse taha tulla ükski rahvaloendaja.

"Rahvaloendaja alati tutvustab end ja näitab statistikaameti väljaantud pildiga tõendit - see on ka koolitusel üks põhilisi teemasid," kinnitas Mäe. Loendaja tunneb veel ära rahvaloenduse sümboolikaga salli ja sinise kohvri järgi. Kui inimesel tekib soov kontrollida, võib helistada statistikaameti kliendiinfo telefonil 625 9100.