Parimad ülikooliks ettevalmistajad on Kohtla-Järve koolid

Järve gümnaasiumisse õppima asunu võib olla peaaegu kindel, et saab hiljem sisse kõrgkooli. Pilt on tehtud mullu 1. septembril, kui direktor Anne Endjärv ulatas aabitsa Marleen Ammasele. Foto: Peeter Lilleväli

Postimehe koostatud edetabelis, mis näitab, kui suur hulk õpilastest pääseb ülikooli tasuta kohale, on esimese viiekümne seas tervelt neli Kohtla-Järve kooli.

Ida-Viru koolidest leiab edetabeli kõige kõrgemalt kohalt Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi, mille lõpetajatest on aastatel 2008-2010 pääsenud avalik-õiguslikku ülikooli riigieelarvelisele kohale 51,6 protsenti. Direktor Anne Endjärv tunnistas, et 11. koht on meeldiv. "Eks edetabeleid tehakse mitme mätta otsast ja need näitavad eri asju, aga mul on koolijuhina hea meel, et Järve gümnaasium on olnud mitmesugustes tabelites headel kohtadel."

Endjärv arvas, et lastevanematele, kes mõtlevad ka edasiõppimisega seotud kuludele, võib ülikooli tasuta kohtadele pääsevate õpilaste näitaja olla isegi olulisem kui kooli koht riigieksamite tulemuste pingereas. Viimases oli Järve gümnaasium ülemöödunud aastal vabariigi 35. ja mullu 46.

Kui võrrelda kahte edetabelit, siis need suures osas kattuvad: mullusest Ida-Viru koolide esikümnest kaheksa figureerivad ka Postimehe pingereas.

Juhul kui Postimehe statistika kajastaks ka tasulistele kohtadele ja eraülikoolidesse minejaid, oleksid protsendid muidugi hoopis kõrgemad. Näiteks Järve gümnaasiumis asus mullustest lõpetajatest omandama kõrgharidust ligi 81 protsenti ja ülemöödunud aasta vilistlastest koguni 93 protsenti.

Vildakas pilt

Kui Järve gümnaasiumi viimase nelja aasta lõpetajatest on kõik eelistanud Eesti kõrgkoole, siis Postimehe edetabelis 25. kohal oleva Järve vene gümnaasiumi vilistlastest püüdleb 10-15 protsenti ülikoolidiplomit piiri taga. Seetõttu ei anna edetabel, mis ei arvesta välismaistesse ülikoolidesse minejaid, päris õiget pilti, leidis direktor Veera Sibrik.

"See edetabel on äärmiselt ühekülgne, sest näiteks meie kooli parimad lõpetajad on läinud kõrgkooli Šotimaale või Peterburi. Arvatavasti ei käi see ainult meie kooli, vaid kõikide vene gümnaasiumide kohta," rääkis Sibrik, lisades, et kui pingerida arvestaks nii Eestis kui välismaal, nii tasulisel kui tasuta kohal õppijaid, oleks kõrgharidust omandavate Järve vene gümnaasiumi lõpetajate protsent 41 asemel poole suurem.

Sibriku sõnul on Järve vene gümnaasiumi õpilaste seas Eesti ülikoolidest populaarsemad Tallinna tehnikaülikool ja selle Virumaa kolledž, Tartu ülikool ja eriti selle arstiteaduskond ning kunstiakadeemia. Piiri taha on kõige rohkem mindud Suurbritanniasse, Taani ja Rootsi.

Venemaale lähevad üksikud

"Venemaa on välismaal õppimise osas viimasel kohal. Kui sinna minnakse, siis hästi prestiižsetesse ülikoolidesse, näiteks Peterburi ülikooli, ja sageli valitakse erialad, mida Eestis ei saa õppida. Need, kes sinna pürgivad, peavad tegema sisseastumiseksamiteks valmistudes topelttöö: kohustuslik kirjandus on erinev, samuti ajaloo- ja matemaatikaprogramm. Seetõttu käiakse 12. klassis iga nädal Peterburis ettevalmistuskursustel. See on kohutavalt suur koormus ja ka rahaliselt kulukas," rääkis ta.

Ka edetabeli 50 sekka jõudnud Jõhvi vene gümnaasiumi vilistlased jätkavad harva õpinguid Venemaal. Direktor Mare Lihtsa tõi näiteks, et ülemöödunud aasta 27 lõpetajast asus 2 tööle. Edasiõppijatest läks 1 Venemaale, 1 Inglismaale ja 1 Saksamaale, ülejäänud valisid mõne Eesti kõrgkooli.

Lihtsa sõnul kordub selline pilt aastast aastasse. "Mõnel aastal ei lähe Venemaa kõrgkooli ühtegi lõpetajat, enne minnakse Inglismaale, Saksamaale ja Prantsusmaale. Mõnel on arusaam, et kuna välismaal on heaolu suurem, antakse seal ka paremat haridust. Aga lõviosa meie kooli lõpetajatest asub õppima Eesti kõrgkoolis ja lõpetab selle ka ära."