Jõhvi kalmistu on muudetud ehitusmaterjalide prügilaks

Seda konteinerit kalmistu veerel tühjendati vähem kui kuu aega tagasi; ka siis olid seal valdavalt ehitusjäätmed. Foto: Peeter Lilleväli

Vähem kui kuu ajaga on kalmistu servaalal paiknevad konteinerid pilgeni ehitusmaterjali täis tassitud ning rämpsuga prügikotte ka kõrvale hunnikusse toodud.

"See on lihtsalt jube, mis kalmistul toimub," ohkas Jõhvi vallavalitsuse heakorraspetsialist Liivi Mölder. "Jõulude eel lasksime konteinerid tühjaks viia ja prahihunnikud ära vedada, eelmisel nädalal olid kõik seitse suurt konteinerit pilgeni ehitusmaterjali täis toodud ja kõrval oli veel hulga prügikotte, samuti ehitusmaterjaliga."

Kevadest sügiseni on kalmistul enam kui 20 suurt, 2,5kuupmeetrist prügikonteinerit. Oktoobris viiakse kaks kolmandikku neist minema - eeldades, et talvel kalmistul prahti eriti ei teki. Tavapäraselt tuleks neid seitset tühjendada umbes kord kolme kuu jooksul.

"Meil on prügivedajaga vaba graafiku kokkulepe, tellin tühjendamise siis, kui konteinerid täis saavad," rääkis Mölder.

Praegu tuleks tühjendamine tellida juba kuu aja takka.

"Selles kuus kindlasti ei telli, vaatame, kuidas veebruaris," on Mölder nördinud.

Viimatine, detsembrikuine tühjendamine ajas kalmistu prügiveoks ette nähtud eelarve nii lõhki, et kohe selle eest maksta ei saanudki.

"Varasematel aastatel oleme oma eelarvega hakkama saanud. Kui nii edasi läheb, siis saab tänavu raha juba poole aastaga otsa. Ehitusmaterjal on ju raske. Ja konteinerite kõrvale tekkinud prahihunnikute koristamise eest tuleb meil veel eraldi maksta," tõdes ta.

Probleem püsib aastaid

Kalmistu risustamisega on Jõhvi vald hädas olnud juba aastaid. Mõnikord on olukord pisut parem, mõnikord hullem. Eelmisel talvel näiteks tekkisid konteinerite kõrvale diivanid ja tugitoolid. Kevadel, kui garaaže koristati, toodi sinna muu hulgas vanu rehve.

Mölder arvab, et rämpsu tuuakse pigem lähikonna eramutest kui kusagilt kaugemalt kortermajadest.

"Ikka ostetakse maju ja tehakse siis remonti. Kummaline, et maja ostmiseks raha jätkub, aga prahi äraveo eest maksmiseks enam mitte."

Lahendust Liivi Mölder näha ei oska. Ööpäevast valvet kalmistule panna ei saa, selleks pole vallal raha. Abi poleks ka sellest, kui konteinerid kalmistu piirialalt sissepoole tuua - kuni neile autoga ligi pääseb, tuuakse pimeduse varjus sinna prügi ikka.

"Ja ega prügihunnikud kalmistu servadesse siis tekkimata jää, kui konteinerid sealt ära võtta," on Mölder skeptiline. "Sinna ollakse juba harjunud prahti maha panema."

Lootus südametunnistusele

Juba mitu aastat tagasi palus vald politseilt abi: et nood võimaluse korral kalmistu ümber toimuvale silma peale viskaksid. Politseipatrull on seal kandis sõitnud küll, aga tulemusi pole.

Viie valla menetlusteenistuse juht Marek Ranne ütles, et nemadki on seal korduvalt pistelist kontrolli teinud, aga teolt pole kedagi tabatud, mingit lisainfot pole saadud ning isegi ühtegi kahtlast sõidukit pole silma jäänud.

Jõhvi kalmistu häda on linna lähedus, mis prügikoorma kalmistule vedamise mugavaks muudab. Samas pole seal ükski elamu nii lähedal, et keegi võiks prügitoojat juhuslikult nägema trehvata.

"Prügimajandus tuleks riiklikul tasemel maksustada," arvab Marek Ranne, et kõigile kohustusliku prügimaksu eest korraldatav prügikoristus võtab inimestelt stiimuli prahti kokkuhoiu mõttes metsa alla või kalmistu serva vedada. Muid võimalusi kalmistut prügist päästa ei näe ka tema.

"Võib-olla tuleks kasuks, kui kohalik omavalitsus korraldaks mingi kampaania, et inimeste teadlikkust tõsta?" pakkus ta.

Liivi Mölder loodab, et kui inimeste südametunnistusele üha uuesti ja uuesti koputada, siis ehk pisitasa hakkab midagi muutuma.