Külmalaine pole varjupaikadesse kodutuid juurde toonud

Eile oli Jõhvi sotsiaalmaja varjupaigas vaid üks kodutu. Foto: Peeter Lilleväli

Meditsiini- ja sotsiaalabiasutused ei registreerinud külmade ilmade saabudes külmakahjustuste hulga järsku kasvu ning ükski kodutu ei jäänud varjupaiga ukse taha.

Ida-Viru keskhaigla andmeil tuli neil külmadega tegeleda vaid ühe hüpotermia ehk alajahtumise juhtumiga. Nimelt kukkus üks joobes inimene veekogusse, kuid talle anti õigel ajal abi ja ta jäi ellu. Viiel korral esines lokaalseid külmakahjustusi sõrmedel, põlvedel ja jalalabadel.

Arstide sõnul on külmakahjustuste peamisteks põhjusteks vale riietus, st kannatanud on riides olnud liiga kergelt, kinnaste puudumine, pikaajaline väljas viibimine ja alkoholijoove. Kodutuid külmakahjustustega patsientide seas ei olnud.

Kodutuid on vähem

Kodututele mõeldud 12 voodikohaga Jõhvi sotsiaalmaja majandusjuht Galina Vassiljeva ütles, et võrreldes eelmiste talvedega, mil nende juurde tuli palju öömaja vajajaid, on tänavu peaaegu kõik kohad vabad. Vassiljeva sõnul on kodutuid vähemaks jäänud, sest neid suunatakse ka sotsiaalmajadesse. Näiteks Jõhvi sotsiaalmajas elab praegu 128 inimest.

Sotsiaalmaja varjupaigas viibis aga eile vaid üks inimene, selle asutuse püsikunde - Kohtla-Järvelt pärit naine, keda linna sotsiaaltalitus on juba korduvalt sotsiaalmajja paigutanud, kuid kes seal ei püsi ja muutub jälle kodutuks.

"Võtame vastu kõik, olenemata sellest, millise omavalitsuse territooriumil on inimene registreeritud, ja teeme seda ööpäev läbi," märkis Galina Vassiljeva. "Inimene saab siin kuuma teed ja taldrikutäie suppi."

Sillamäel kodutuid ei ole

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütles, et linnas pole juba mitu aastat inimesi, kel poleks katust pea kohal. Kunagi oli selline probleem inimestel, kes käisid Sillamäele Viivikonnast ja Sirgalast, kuid nüüd seda enam ei ole.

"Kõik elavad kusagil ja vähekindlustatutele tegutseb meil supiköök, nii et kõigil on võimalus vähemalt kord päevas saada sooja toitu, mis on külma ilmaga eriti tähtis," märkis Paasmäe.

Narva varjupaigas on rahvast küll

Narva sotsiaalhoolekandekeskuse juhataja Valentina Tahtarova sõnul saavad kodutute varjupaigad pakkuda ulualust korraga enam kui 80 inimesele. Kõige külmematel päevadel käis seal 50 inimest, neist 30 vaid ööbimas.

"Lisaks ööbimisvõimalusele on meil kohad ka nende jaoks, kes saavad siin elada seni, kuni neile vormistatakse dokumendid ja antakse ühiselamukoht. Need on näiteks kinnipidamiskohtadest naasnud. Samuti elavad meie majas need, kes ootavad hooldekodukohta," selgitas Tahtarova. "Kolmas klientide kategooria on need, kes on ise valinud endale kodutu elu. Nii ühtesid kui teisi võtame vastu ööpäev läbi. Kui inimesel puuduvad elatusvahendid, eraldab linn tema jaoks elatusraha - hommikul ja õhtul saavad nad meilt putru või kiirnuudleid ja suhkruga teed. Majas on köögid, kus kliendid saavad ise süüa valmistada, siin on alati keedetud vett, nii et pakasega ei külmunud keegi surnuks."

Tahtarova märkis, et kõik kodututele mõeldud varjupaiga kliendid on omad ehk narvalased. Teistest omavalitsustest või välismaalt satub siia inimesi äärmiselt harva.

Arstid soovitavad

Ei saa välistada, et ilm läheb jälle väga külmaks, ja arstid tuletavad meelde, et pakasega tuleb arvestada organismi vajadusi. Esiteks tuleb soojalt riidesse panna: kõige parem on riietuda kihiliselt ja riided peavad olema vabad, mitte tihedalt ümber, et nende vahele jääks õhukiht. Soovitatakse kanda termopesu ja sooje sokke. Teiseks on oluline õigesti toituda. Organism peab soojuse säilitamiseks tootma vajalikul hulgal energiat. Toiduvalikus peaks olema loomseid rasvu (näiteks pekki). Toit peab sisaldama ka vitamiine, mis aitavad ainevahetust kiirendades rasvadest energiat toota.

Ja veel üks nõuanne: kõige paremini saab sooja kuumast joogist, olgu see siis tee, kohv või piim, aga mitte alkoholist.