President keskendus Ida-Virus julgeolekule

Jõhvi vene gümnaasiumi abituriendid oleksid meelsasti president Toomas Hendrik Ilvesega pikemalt suhelnud, kuid riigipea kiirustas pärast julgeoleku teemal antud koolitundi Viru pataljoni. Foto: Matti Kämärä

President Toomas Hendrik Ilves kõneles eile Jõhvi vene gümnaasiumis julgeolekust, kaes Viru pataljonis, kuidas seda tagatakse, ning külastas haiglas liikluskuriteo ohvriks langenud politseinikku.

Eile Ida-Virumaa visiidil viibinud president Toomas Hendrik Ilves jälgis Viru pataljoni külastades õppust, kus tankitõrjekompanii harjutas relvade lahingasendisse seadmist ja masinatele paigutamist.

Riigipea leidis, et Viru pataljon on nüüdisaegselt mõtlevate ja tegutsevate ohvitseride juhtimise all Eesti kaitseväe üks võimekamaid väeosi, kus ajateenijad õpivad headeks sõduriteks.

"Nüüd, kui oleme jõudnud nii kaugele, et täidame oma NATO kohustusi ja Eesti kaitsekulutused on lõpuks tõusnud kahe protsendini SKTst, tuleks ressurssi suunata eeskätt sinna, et parandada oma kaitseväelaste elu- ja väljaõppetingimusi. See tähendab parimat väljaõpet, parimaid elu- ja olmetingimusi, parimat varustust ja relvastust," nimetas Ilves, kelle sõnul peab sõduril olema hea kaitseväes teenida.

Kaitseväelastele keskendumine ja kaitseväe tõhusamaks muutmine oleks üks õigustus kaitsekulude kasvule olukorras, kus paljud tsiviilelu valdkonnad tunnevad jätkuvalt eelarve pitsitust, lisas ta.

Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui president väisas Viru pataljoni, on lammutatud ohtlikuks tunnistatud vana kasarm, valminud uus sööklahoone, pääsla ja valvehoone; sel aastal ehitatakse väeosale ümber uus aed. Viru pataljoni ülem major Janno Märk kinnitas, et tingimused paranevad järk-järgult ning loodetavasti uueneb pataljoni linnak selle kümnendi jooksul täielikult.

Pole kole koht

"Kui minu poeg läks kaitseväkke, siis paljud imestasid selle üle, sest on teistsuguseid riike, kus presidendi, peaministri ja ministrite pojad seda ei tee. Nad kasutavad ära oma privileege, sest sõjavägi on kole koht," peatus president Ilves riigi kaitsmisel ja julgeolekul ka Jõhvi vene gümnaasiumi lõpuklassile antud koolitunnis.

"Aga meil on selline tore riik, kus presidendi laps allub sama palju seadustele nagu teistegi kodanike lapsed ja õnneks pole ka Eesti kaitsevägi kole koht. Minu poeg teenis Tapal ja oli seal väga õnnelik. Tema rühmas oli ka üks vabatahtlik naine, kes oli üks paremaid raketi sihtureid Eesti kaitseväes," jätkas ta.

Ilves rõhutas noorte suurepäraseid võimalusi kaitsta riiki, tegutsedes küberkaitse vallas. "Kui on vähegi arvuti- ja matemaatikaoskust, siis see on päris perspektiivikas ala. Koht, kus Eestis saab väga palju ära teha. Eestit peetakse küberkaitse vallas vähemalt Euroopas liiderriigiks," rääkis president ja tuletas gümnasistidele meelde, et Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus ning avamisel Euroopa Liidu IT-agentuur.

Karistuspoliitika karmimaks

Turvalisuse küsimustest ei saanud president mööda ka siis, kui külastas Ida-Viru keskhaiglas patrullpolitseinik Vjatšeslav Rehet, kes sai raskelt vigastada, kui joobnud ja juhtimisõiguseta autojuht rammis ööl vastu 12. veebruari Sillamäe lähedal tema teed tõkestanud politseisõidukit.

Riigipea soovis Vjatšeslav Rehele kiiret paranemist ja naasmist politseiteenistusse.

"Iga rünnak politseiametniku vastu on rünnak Eesti riigi vastu," rõhutas Ilves. "Ainuüksi see, et kohtunik võttis politseiniku ründaja kuni pooleks aastaks vahi alla, olgu hoiatuseks kõigile, kes politseiniku vastu astuvad."

Samas tõdes riigipea, et toimunu näitab veel kord: olukord liikluses on muutumas halvemaks, mida kinnitab ka mullune liiklusõnnetuste statistika.

"Politsei peab jõudma nähtavamalt Eesti teedele ja tänavatele ning samuti tuleb mõelda purjus ja kihutavate autojuhtide senise suhteliselt leebe karistuspoliitika karmistamisele," ütles ta. "Politsei oluline, kui mitte peamine ülesanne on kaitsta seaduskuulekaid kodanikke seaduskuulmatute eest. Liikluses ei ole seda enam võimalik teha vaid kiiruskaameratega, hoiatades või väikeste trahvidega."