Kallid väävlipüüdjad pikendavad Narva jaamade eluiga

Tähtsat osa etendab puhastusseadmes vesi - selle abil reageerib kaltsium väävliga. Ärakasutatud vesi suunatakse koos tuhaga kollektorisse ja sealt edasi tuhamägedele. Foto: Ilja Smirnov

ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad Eesti elektrijaama uus, üle 100 miljoni euro maksma läinud väävlipuhastussüsteem võimaldab jätkata elektri tootmist neljas plokis, kus muidu tulnuks rangemate keskkonnanormide tõttu tegevus lõpetada. 

Tegemist on pealesunnitud suure investeeringuga, sest jaanuarist jõustus 2,4 korda rangem piirang väävliühendite kogustele õhkupaisatavas suitsus.

"Selle projektita oleks meie limiit juba suveks ammendatud ning oleksime pidanud jaama seisma panema," ütles Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas, kes peab uut väävlieemaldussüsteemi põlevkivienergeetika jaoks kriitiliselt tähtsaks, kuna see võimaldab toota ligi 9 teravatt-tundi aastas.

Tuhk puhastab suitsu

Uue väävlieemaldussüsteemi tõhustamiseks tuleb Narva jaamadel sisse osta tööstuslikku lupja.

Suitsust väävli eraldamisel kasutatakse samal ajal katlas tekkivat põlevkivituhka, täpsemalt selles sisalduvat sidumata kaltsiumi ehk lupja. Väävlipüüduris aktiveeritakse kaltsium vähese veega, mille tulemusel hakkab kaltsium molekulaarsel tasandil ühinema väävliga. Tavalise tuha asemel tekib tuha ja kipsi segu, mis uuesti veega segatuna saadetakse torusid pidi tuhamägedele.

Suurem vajadus lubja järele tekib Aasa sõnul siis, kui väävlisisaldus on väga kõrge ja tuhas olevast kaltsiumist jääb väheks. Teatavasti kõigub väävlisisaldus kaevandatavas põlevkivis olenevalt leiukohast.

"Teoreetiliselt võib lubja abil väävlisisalduse (heitgaasides) nulli viia, nagu see toimub uutes kateldes, kus põlevkivi põletatakse keevkihtmeetodil," rääkis Tõnu Aas kümne aasta eest renoveeritud kateldest, kus põlevkivi põlemine kestab kauem ja kus seepärast jõuavad kõik väävliga seotud protsessid toimuda juba koldes.

Aasa sõnul tuleb aastas osta umbes 30 000-40 000 tonni lupja. Lubja doseerimis- ja etteandesüsteem valmib eeldatavasti aasta lõpuks ning läheb maksma 8 miljonit eurot.

2016. aasta mure on lämmastik

Uued väävlipüüdjad on paigaldatud vaid neljale Vaivara vallas Auvere külas aastail 1969-1972 ehitatud Eesti soojuselektrijaama energiaplokile. Viimast, kaheksandat plokki, on põhjalikult renoveeritud. Ülejäänud kolm tunnistati täiesti amortiseerunuks ja need peavad vastu vaid 2016. aastani, mil keskkonnanõuded taas karmistuvad.

Veel vanemas Balti elektrijaamas, mis on Narva territooriumil, on põlevkivil töötavad energiaplokid suletud, välja arvatud eelmisel aastakümnel renoveeritud 11. plokk.

2016. aastast lõpetatakse õhusaaste normi arvutamine summaarselt kogu ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad kohta, nagu see käib praegu, ja hindama hakatakse kahjulike ainete sisaldust suitsu igas kuupmeetris. Praegused uued puhastusseadmed saavad hakkama väävliga, kuid edasi tuleb luua süsteemid suitsu puhastamiseks lämmastikuühenditest. 3,5 aasta pärast peab lämmastikuühendite hulk suitsus vähenema umbes poolteist korda.

Aas märkis, et kõik investeeringud ning vajadus lupja sisse vedada mõjutavad paratamatult toodetava elektri hinda. Samas ei mõjuta need selle müügihinda, sest hinna paneb uuest aastast paika avanev energiaturg. "Kui omahind ületab turuhinna, tuleb elektrijaamad seisma panna."