Homme algab rannahooaeg

Eile tehtud pildil näeb, kuidas sukelduja valmistub Narva Joaorus ohutut piirkonda märgistava poiga vette minema. Kui seal on töö tehtud, minnakse Narva-Jõesuu mereranda. Foto: Ilja Smirnov

Narvas ja Narva-Jõesuus avatakse homme rannahooaeg. Tööks valmistuv rannavalve tähistab juba linnarandade ohutuid suplemiskohti.

Hooaja ametlik algus Narva ametlikus rannas Joaorus ning Narva-Jõesuu mererannas on sombusest ilmast hoolimata paika pandud. Supelhooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.

Ootamatud veekeerised

Mõlema linna puhkajate ohutuse tagamiseks palgatud turvafirma USS Security esindajad tõmbasid eile selga sukeldumisülikonnad ning hakkasid akvatooriumis poisid välja panema. Turvafirma Narva piirkonna juht Vjatšeslav Lukin ütles Põhjarannikule, et suplemiseks ettenähtud piirkonna maksimaalne sügavus Joaorus on umbes 1,7 meetrit.

Hiljemalt homme asuvad mõlema piirilinna randade vaatlustornides valvesse rannavalve töötajad. Nende ülesandeks on lisaks uppujate päästmisele jälgida neile usaldatud territooriumil korda, osutada esmaabi, mõõta vee- ja õhutemperatuuri ning olenevalt hetkeolukorrast panna välja vajalikku värvi lipud: punased, kollased või rohelised.

Lukini sõnul on suplemine Narva Joaorus ainult esmapilgul ohutu. Reaalne oht tekib veesolijatele iga kord, kui Venemaa hüdroelektrijaam avab tammil lüüsid ja vee ülejäägi välja paiskab. Seda tehakse regulaarselt ja ette hoiatamata ning see kiirendab järsult veevoolu ja muidu vaikses suplusbasseinis tekivad veekeerised.

"Möödunud aastal tuli päästjatel üht neiut veest välja tuua," meenutas Vjatšeslav Lukin. "Ta ei uppunud ja püsis vee peal, kuid iga kord, kui ta üritas ranna poole ujuda, keerutas veevool teda kohapeal. Meie päästja ruttas talle appi, ent temalegi käis randa ujumine üle jõu. Nad mõlemad pääsesid vaid vastaskaldale ujudes (vastaskaldaks on maariba Joaoru ja Narva jõe põhisängi vahel, neid kahte akvatooriumi ühendab omavahel paar kanalit - I.S.).

Tööd puudus ei ole

Lukin tuletas meelde, et samasuguse Eesti poolega kooskõlastamata veelaskmise tõttu sai 2010. aastal kannatada Narva-Jõesuu mererand, kuhu hulpisid tammil purunenud Narva veehoidla ujuvsaare jäänused.

Päästjate Narva piirkonna juhi sõnul on suurem osa supelrandades aset leidvatest juhtumitest siiski jalavigastused, alkoholitarbimine, koerte vette lubamine jms.