:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2012/06/01/11990844t1h4195.jpg)
Enam kui 30 000 kaotatud inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa elanike arv on sajandivahetusest möödunud 11 aastaga kahanenud enam kui 30 000 inimese ehk ligemale 17 protsendi võrra, ilmnes eile statistikaameti avalikustatud tänavu toimunud rahvaloenduse esialgsetest tulemustest.
Rahvaloenduse käigus loendati Ida-Virumaal 149 244 püsielanikku. 2000. aastal toimunud rahvaloendusel oli see arv 179 702. Viimase 11 aasta jooksul on maakond kaotanud 30 458 inimest, mis on võrreldav suurus näiteks poolte Narva linna elanikega.
Kuigi nii suur elanike arvu vähenemine on võrdluses teiste maakondadega absoluutarvudes kõige suurem, on protsentides elanike arv Järvamaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal kahanenud Ida-Virust veelgi kiiremas tempos.
Äsjase rahvaloenduse tulemusel peab Ida-Virumaa loovutama elanike arvu poolest suuruselt teise maakonna positsiooni, kuna nüüd ilmnes, et Tartumaal on püsielanikke ligemale tuhande võrra rohkem.
Maavanem kartis hullemat
Ida-Viru maavanemale Riho Breivelile ei olnud rahvaloenduse tulemus üllatav. "Ausalt öeldes kartsin isegi hullemat. Miinus 30 000 pole maakonnas toimunut arvestades sugugi ehmatav number," sõnas maavanem, märkides, et sellise elanike kahanemise peamine põhjus on, et väga paljud kohalikud noored ei taha oma tulevikku kodukandiga siduda.
"Olen vahel omaealiste suurema seltskonnaga kokku saades palunud tõsta käe neil, kelle lapsed on jäänud Ida-Virumaale. Kerkinud on enamasti vaid üksikud käed," tõi Breivel näite. "Selle taustal on mõnes mõttes isegi üllatav, et meid siin veel nii palju on!"
Maavalitsuse tellimusel 2011. aastal firma Cumulus Consulting koostatud maakonna sotsiaalmajanduslikus analüüsis tõdetakse, et Ida-Virumaa rahvastikutrendid on olnud jätkuvalt negatiivsed. "Rahvaarvu langus pole pidurdunud ning tõenäoliselt ei pidurdu ka lähitulevikus," on seal kirjas. Rahvaarvu vähenemist põhjustavad nii rahvastiku negatiivne rändesaldo kui iive ja madal sündimuskordaja.
Rahvastikuprognoosis aastateks 2009-2025 on välja toodud nii optimistlik, mõõdukas kui pessimistlik stsenaarium. Tulenevalt sellest, milline prognoos tõelähedasemaks osutub, peaks maakonna rahvaarv nendel aastatel vähenema veel 15 000-40 000 elaniku võrra. Äsjase rahvaloenduse tulemused viitavad, et hetkel on suund pessimistliku prognoosi poole, mis viib rahvastiku arvu 2025. aastaks 125 000 inimeseni. See tähendaks, et siis jääks noori tööealisi, kes peavad maksude kaudu üleval pidama vanemat põlvkonda, oluliselt vähem kui ülalpeetavaid.
Analüüsis leitakse, et pessimistliku stsenaariumi täidemineku vältimiseks on tarvilik eelkõige noorema põlvkonna sidumine maakonnaga, luues tasuvaid töövõimalusi ja parandades elukeskkonda.
Elanikke hoiaks aktiivne majanduselu
Maakonna arengukava koostamist vedava Eesti kaubandus-tööstuskoja Ida-Virumaa esinduse juht Margus Ilmjärv ei ole siiski kaotanud lootust, et elanike kiire vähenemise trend võib juba lähiaastatel peatuda. "Mõõdukat optimismi selleks annab see, et Ida-Virumaa on muutumas Eesti üheks aktiivsemaks majanduspiirkonnaks, kuhu on tulemas juurde ka uusi töökohti," sõnas ta.
Kui seekordse rahvaloenduse tulemuste põhjal on Eestis vaid kaks maakonda, kes pole sel sajandil elanikke kaotanud - Harjumaa ja Tartumaa -, siis järgmise rahvaloenduse ajaks võiks Ilmjärve hinnangul nende kõrvale tõusta ka Ida-Virumaa.