Jõhvi hooldekeskusest võib saada firma

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooldekeskuse juhi Elle Seliverstova sõnul on temale oluline, et muudatustega ei kannataks teenuse kvaliteet - hoolealused oleksid söönud ja ravitud ning nende lähedased rahul.
Hooldekeskuse juhi Elle Seliverstova sõnul on temale oluline, et muudatustega ei kannataks teenuse kvaliteet - hoolealused oleksid söönud ja ravitud ning nende lähedased rahul. Foto: Peeter Lilleväli

Neljapäeval kogunenud sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus nõukogu on seisukohal, et kaaluma peaks sihtasutuse muutmist osaühinguks, mis lubaks kaasata maja kordategemisse laenuraha. Lõpliku otsuse teeb volikogu. 

SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu viiest liikmest kolm on seisukohal, et linn peaks kaaluma võimalust muuta sihtasutus osaühinguks, tõstes nii selle likviidsust ja võimalusi hoone täielikuks kordategemiseks. Ühe võimalusena võib hooldekodu hakata opereerima küll osaühing, kuid ülejäänu jääks siiski sihtasutusele, millel on mitteäriühinguna paremad võimalused toetusraha saada.

Võimalusi mitmeid

Nõukogus osaühingu loomise poolt hääletanud Jõhvi abivallavanema Vello Juhkovi sõnul on osaühingu loomine üks võimalus, mille kõrval tuleks kaaluda ka teisi võimalikke variante. "Põhjust osaühingu loomiseks saab olla ainult siis, kui sellest tõuseb ka mingi tulu," ütles ta ning lisas, et eelkõige annaks see võimaluse likviidsuse tõstmiseks, et leida võimalusi saada lisaraha hoone kordategemiseks.

Praeguseks on suurem osa hooldekeskusest küll korda tehtud, kuid poolteist korrust on siiamaani remontimata ning selleks tuleks leida võimalused. "Lisaks tuleks kindlasti üle vaadata üldkulud ja leida võimalused nende vähendamiseks," põhjendas Juhkov, miks tasub osaühingu tegemist kaaluda. Tema sõnul oleks üheks võimaluseks ka kahe paralleelse organisatsiooni jätkamine, kus linna omanduses olev osaühing tegeleks kuludega ja sihtasutus jätkaks oma seniste tegevustega. "Lõppkokkuvõttes on tegemist ikkagi poliitilise otsusega, mille teeb volikogu," ütles Juhkov.

"Kindlasti on tegemist otsusega, mida tuleb väga põhjalikult kaaluda, kuna tegemist on väga hella teemaga, kus peab arvestama ka emotsionaalse poolega," kinnitas abivallavanem. Tema sõnul on hooldekeskuse teema vallavalitsuses korduvalt päevakorrale tõusnud ning mõeldud on erisugustele lahendustele,  muu hulgas räägitud ka võimalikust müügist. "Küll ei ole keegi olnud seisukohal, et müümine võiks päevakorda tõusta nüüd ja kohe. Kindlasti mitte praegu ja ka mitte lähiajal," lisas ta ning kinnitas, et osaühingu loomine ei ole samm müügi suunas, vaid eesmärk on rahaliste võimaluste parandamine.

Kvaliteet peab jääma

Jõhvi hooldekeskuse juhi Elle Seliverstova sõnul on temal nõukogu otsuse kohta vähe öelda. "Minu ajus pole ärirakukesi," tunnistas ta ning lisas, et osaühingu loomist põhjendatakse sellega, et üheteistkümne aasta jooksul pole suudetud maja terves ulatuses korda teha ja nüüd tahetakse seda teha laenurahaga. Kuna sihtasutusel laenu võtmiseks võimalust ei ole, siis tuleb organisatsiooni muuta.

Osaühingu loomine on tema sõnul jutuks tulnud korduvalt, kuid varem pole selleks saadud piisava arvu nõukogu liikmete nõusolekut. "Ma pisut pelgan muudatust - keegi ei vaidle vastu, et teenust kui sellist on väga vaja. Oleme seni kõik kriisiajad suutnud üle elada, suurt kasumit või tulu me muidugi toonud pole."

Seliverstova sõnul on temale oluline eelkõige see, et jätkataks teenuse pakkumist samal kujul ning samasuguse kvaliteediga. Tema ametis oldud 11 aasta jooksul pole kordagi keegi teinud hooldekeskusele hoolduse poole pealt ühtegi etteheidet ning nii peaks see ka tulevikus jääma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles