Uljaste kalad saavad täiendust

Kui praegu püütakse Uljastelt peamiselt ahvenat ja harvem ka haugi, siis pärast kalaliikide taasasustamist on harrastuskalastajatel järvele tihedamini asja. Foto: Matti Kämärä

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut hakkab sel suvel uurima kalade populatsiooni Uljaste järves ning asustama järve kalaliike, mis pärast 1990. aastatel toimunud ökokatastroofi järvest kadusid. 

Sonda vald, Viru Keemia Grupp ning Eesti maaülikool kirjutavad sel nädalavahetusel Uljastel alla koostöölepingu, mille kohaselt nähakse koos vaeva kalapopulatsiooni taastamisega Uljaste järves. Lõviosa uuringuteks ja kalade taasasustamiseks vajalikust rahast tuleb keemiaettevõttelt, oma panuse teeb ka Sonda vald. Maaülikool teeb vajalikud uuringud ja ettevalmistused kalade liigirohkuse suurendamiseks järves.

Uurivad olukorda

"Me oleme Uljaste järve heaolu pärast pidevalt muretsenud," tunnistas Sonda vallavanem Andrea Eiche. Tema sõnul on valla jaoks oluline kalade arvukust ja liigirohkust järves tõsta, et aidata kaasa järve taastumisele. 1993. aastal toimus Uljastel ökokatastroof, mille tagajärjel kadus järvest suurem osa kalaliikidest. Ehkki sajaprotsendilist kinnitust selle kohta, mis toona toimus, ei ole, on teadlased seda meelt, et kalad tappis soogaaside pääsemine järve.

Mis põhjusel soogaasid toona järve said, pole samuti lõpuni selge, kuid ilmselt oli seal abiks inimkäsi. "Jutte liigub igasuguseid, kuid midagi seal juhtus, mis järve gaasidele avas," ütles Eiche, kelle sõnul võis põhjuseks olla näiteks kalapüük lõhkeainega. Kunagi varem Uljastel sellist katastroofi, mis suurema osa kaladest oleks hävitanud, pole juhtunud, ning ilmselt ei juhtu ka tulevikus. "Seda muidugi siis, kui keegi taas lubamatuid meetodeid kasutama ei hakka," lisas vallavanem.

Kui enne 1993. aastat oli Uljaste kalade poolest väga liigirikas, siis praegu püütakse seal eelkõige ahvenaid, harva ka haugi. "Kunagi püüti Uljastest latikat ja särge, ent enam pole kuulda olnud, et keegi siit särge oleks saanud," rääkis Eiche. Tema sõnul on ilmselt ka haugi napilt, kuna nende toidulaud on teiste liikide vähesuse tõttu kasin.

Eelmisel aastal lasti koostöös keskkonnaametiga Uljaste järve linaskit ja vähki. Kuidas järve taasasustatud linask seal vastu on pidanud, näitavad ülikooli tehtavad uuringud. Suve jooksul tehakse nakkevõrkude, nooda ja kadiskatega proovipüük, et hinnata kalastiku liigilist koosseisu, vanusstruktuuri ja biomassi, samuti linaski asustamise efektiivsust, järvevee hüdrokeemiat, planktonit ja põhjaloomastikku. Alustatakse ka särje taasasustamisega.

Kolm aastat tegevust

"Leping sõlmitakse kolmeks aastaks, kuid see vaadatakse igal aastal üle ning vastavalt uuringu tulemustele pannakse paika järgmised tegevused," ütles Eiche.

Selleks aastaks on planeeritud tegevusi kokku ligi 3000 euro eest, millest kümme protsenti tasub vald ning ülejäänud Viru Keemia Grupp.

VKG juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul on see nende jaoks üks paljudest heast tahtest ajendatud tegevustest Virumaal. "Kuna Uljaste järve näol on tegemist ühe ilusama Virumaa järvega, mille kalapopulatsioon on kõvasti kannatanud, siis on VKGl ühe koostööpartnerina hea meel oma regiooni looduskeskkonda toetada," ütles Purga. Tema sõnul on ettevõtte eesmärk kaasa aidata Ida-Virumaa arengule mitte ainult majanduslikust seisukohast vaadates, vaid nad tahavad ka muu hea eest seista, et siin piirkonnas oleks inimestel parem elada. "See koostöö on üks sellistest. Olen ise käinud kanuuga Uljaste järvel ja kavatsen seda veel korduvalt teha - mul on väga hea meel, kui seal jätkuvalt kala püüda saab," lisas ta.