Sipelgad närisid Iisaku vaatetorni jala ohtlikuks

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turistide seas üsna populaarne Iisaku vaatetorn on nüüd mõneks ajaks ohtlikkuse tõttu suletud.
Turistide seas üsna populaarne Iisaku vaatetorn on nüüd mõneks ajaks ohtlikkuse tõttu suletud. Foto: Peeter Lilleväli

Pühapäeval sulges RMK külastajatele Tärivere mäel asuva Iisaku vaatatorni, mille ühe pehkima hakanud jala olid sipelgad torni püsimist ohustavaks närinud.

"Ega sipelgad terve ja kõva puu peale ei roni, nii et see palk pidi olema kergelt pehkinud," ütles RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

RMK loodushoiuinimesed käivad vaatetorni igal nädalal üle vaatamas. "Vaatame visuaalselt ja kontrollime poltühendusi. Kaks aastat tagasi tegime põhjalikuma kontrolli ja ka täieliku immutamise. Mõni nädal tagasi tundus ühel palgil olevat kahtlane koht: pealmise kihi oli lahti löönud, mis annab märku, et kõik pole enam korras. Tegemist oli venituspalgiga, mis torni püsimist ei ohusta. Siis aga tekkis meil kahtlus, kas mõni palk on veel kergelt pehkinud ja asusime põhjalikumalt kontrollima. Leidsime veel mõned sellised venitused ja diagonaalid, mis samuti ohtlikud ei ole, aga kui tugipostideni jõudsime, oli seal sama olukord. Tugipostid vastutavad torni püsimise eest ja seetõttu otsustasime torni sulgeda."

Juuse kinnitas, et teised tugipostid on tugevad: "Ainult ühes on mädanik oma töö teinud ja sipelgad kaasa aidanud. Aga ega see taburet kolmel jalal püsi, nii et ohutuse huvides pidasime vajalikuks torni sulgeda. Tõsi, torn on projekteeritud ja ehitatud nii, et kui üks jalg alt ära läheb, siis ümber see ei kuku. Küll aga vajuks torn sel juhul kreeni ning rebiks puruks teisi diagonaale ja venitusi."

Torn piirati ohutuslindiga ja jalamile paigaldati ohtlikkusest teavitav tahvel. Et ka uljaspead hoiatust tõsiselt võtaks, eemaldati torni allosast ühe platvomi jagu trepiastmeid.

Juuse tellis tornile kiirkorras ekspertiisi ja juba üleeile käisid tehnikaülikooli inimesed kohapeal torni vaatamas. Eksperthinnang koos soovitustega, kuidas edasi toimida, peaks valmima tuleva nädala teiseks pooleks.

"Sinnani ei tee me mingeid plaaane, kindlasti pakuvad eksperdid ka oma lahendusi välja. Kindlasti tahame, et see torn säiliks," ütles Juuse.

Ida-Virumaa looduslikult kõrgeimas punktis - 94 meetrit merepinnast - asuv vaatetorn ehitati Iisaku valla ja RMK ühisettevõtmisena ning EASi toetusega aastatel 2001-2002.

Heinar Juuse sõnul on selliste tornide eluiga umbes 15 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles