Kurikuulus kolmikmõrvar tahab aina vanglast välja

Juri Zaitsev enam kui 12 aastat tagasi Viru maakohtus oma tegude eest vastust andmas. Foto: JAAN VÄLJAOTS/ÕHTULEHT

Eelmisel kümnendil Ida-Virumaal jõhkrate tapmistega tuntust kogunud ja end pikalt politsei eest varjanud kolmikmõrvar Juri Zaitsev on viimastel aastatel neljal korral taotlenud kohtult ennetähtaegset vabastamist, ent saanud eitava vastuse.

Eesti Põlevkivis mäepäästjana töötanud kahe lapse isa Juri Zaitsevi (43) kuritegelik teekond algas 1995. aasta augustis Alajõe baaris dessantväelaste päeva tähistades, kui ta koos kahe semuga peksis läbi ja hiljem tappis samas baaris aega veetnud politseiniku Vaito Jaksi ning Ida-Viru maavanema autojuhi Heldur Lassi.

Toona koos Zaitseviga olnud kambajõmmid saadi kätte õige pea. Neist Igor Tširkov istub tänini vanglas, sest sai tehtu eest algul surmanuhtluse, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega.

Uus tapmiskatse ja tapmine 

Zaitsev aga kadus. Aasta hiljem ründas ta Jõhvi lähedal metsas ühte taksojuhti, püüdes sõidukit röövida. Ehkki ta ohvrile unerohtu süstis ja teda tulistas, õnnestus taksojuhil pääseda.

1996. aasta 5. augustil tappis patsiendiks maskeerunud, eelnevalt vuntsid ja juuksed blondeerinud Zaitsev Kalašnikovi automaadist Puru haigla trepil mikrobussist väljunud inkassaatori. Kurjategija sai saagiks 300 000 meedikute palgaraha ja pages sellega Tallinna, kus ta end aastaid politsei eest edukalt varjas.

Pealinnas elas mees väga ettevaatlikku elu, maskeerides end aeg-ajalt küll naiseks, küll professoriks, küll maikasärgis joodikuks.

Zaitsevi päevad vabaduses lõppesid 1998. aasta 17. juulil. "Ka siis oli Zaitsev maskeeritud ja keskturu juures toimunut kõrvalt jälginud Tallinna kriminaalpolitseinikud ei uskunud kuni viimse hetkeni, et tegu on Eesti ühe olulisema tagaotsitavaga," kirjutas Eesti Päevaleht 12 aastat tagasi.

Zaitsev läks parajasti ühe naisega koos keskturule, kui ta mehe jaoks kõige ootamatumal hetkel vahistati.

Zaitsev hakkas üle vöötraja minema, kui eravärvides politseiauto talle ette sõitis. Mehe kõrval vöötrajale astunud kaks erariietes eriüksuse töötajat haarasid tal kätest ja surusid autosse.

Läbiotsimisel leiti mehe hõlma alt püstol Margolin koos 21 padruniga. Zaitsevi üürikorteri läbi otsides leiti käsigranaat, püstolisummuti ja Kalašnikovi automaat hulga padrunitega.

Esimese astme kohus mõistis Zaitsevi süüdi ja määras talle 30 aastat vangistust, ringkonnakohus aga vähendas selle 15 aastale.

Viimasel neljal aastal on Zaitsev kindla regulaarsusega esitanud taotlusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Seni edutult. Viimati lükkas Viru maakohus tema taotluse tagasi tänavu 12. jaanuaril.

Kohus: Zaitsev on ikka veel ohtlik

Kohtus selgus, et kuigi Zaitsev on vangistuse jooksul läbinud mitmeid kursuseid, sooritanud riigikeele B2 tasemeeksami ja läbi teinud viha juhtimise koolituse, on tal ka seitse distsiplinaarkaristust. Mees ise selgitas, et vanglas on sellised tingimused, et ilma rikkumisteta elada ei saa. Mees kinnitas, et elektrooniline järelevalve sunnib teda seadusekuulekaks, kuna ta teab, et vähimagi rikkumise korral satub ta vanglasse tagasi.

Viru vangla ega ka prokurör ei toetanud Zaitsevi ennetähtaegset vabastamist, põhjendades seda asjaoluga, et Zaitsev on ohtlik isik, sest kuigi uue kuriteo sooritamise võimaluse protsent on tema puhul madal, võib tema sooritatud kuritegu olla väga ohtlik. "Viru vangla on seisukohal, et isik ei ole veel motiveeritud oma senist kuritegelikku käitumist muutma ja enneaegselt vabanedes on olemas kõrge oht ühiskonnale," leidis vangla esindaja.

Ka prokurör oli Zaitsevi vabastamise vastu.

Kohus leidis, et arvestades mehe sooritatud kuritegusid ja kõrgendatud riski uuteks kuritegudeks, mis võivad ohustada avalikkust, tuleb Zaitsev jätta vanglasse. Kohus leidis, et kui Zaitsevil on raskusi vanglas seadusekuulekalt käituda, ei suuda ta seda teha ka vabaduses. Selle eest, et Zaitsev on ennast vanglas mitmekülgselt täiendanud, avaldas kohtunik mehele oma määruses aga eraldi tunnustust.

Juri Zaitsevi karistusaeg lõpeb tuleva aasta suvel.