Tippu viivad hiilgavad õpetajad ja õpilased

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi õpilased ja õpetajad võivad rõõmustada aina paranevate riigieksamitulemuste üle. Foto: Matti Kämärä

Tänavuses Eesti koolide pingereas võimsa hüppe teinud koolid said julgust edaspidiseks kõrgeid sihte seada. "Eliitkoolidega võisteldes tuleb siiski ühel hetkel piir ette," tõdes Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan.

Aastast aastasse kordub, et riigieksamite tulemuste järgi koostatud koolide pingerea tipust leiab kaks Narva eliitkooli: humanitaargümnaasiumi ja Pähklimäe gümnaasiumi. Samamoodi on end tegijate seas sisse seadnud Jõhvi vene gümnaasium: maakonna kolmas ja vabariigi 23. kool. Tunamullu oli koht kogu riigis isegi veidi kõrgem: 19.

"Me ei oodanud nii head tulemust, sest ei saa öelda, et kooli oleks lõpetanud erakordselt tugev lend. Pigem oli tegemist ühtlaselt tugeva klassiga. Heade tulemuste taga on pidev töö, kus õpetajad on motiveeritud ja suudavad motiveerida ka õpilasi - ega kellegi eest ei saa õppida, kui ta ei taha seda," rääkis direktor Mare Lihtsa.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium, mis üle-eelmisel aastal ei mahtunud esisajasse, on parandanud eelmise aasta 54. kohta veel 30 koha võrra.

"Kaks aastat tagasi oli meil sisehindamine, mida läbi viinud haridusministeeriumi nõunik ütles, et ei mõista, miks oleme liiga tagasihoidlikud ega sea ambitsioonikamaid eesmärke. Ta leidis, et peame püüdma kõrgele ja vaatama Hugo Treffneri gümnaasiumi poole. Mõtlesime kaks aastat tagasi, et see on võimatu. Me ei võta seda ka praegu tõsiselt, aga võin öelda, et seoses eestikeelsele õppele üleminekuga on ära tehtud kohutavalt suur töö. Ja kui meid kinni ei panda, pingutame edasi," lubas direktor Veera Sibrik.

Selle aasta lõpetajad, kes õppisid eesti keeles kuut ainet, tõstsid Järve vene gümnaasiumi riigikeele eksami edetabelis vabariigi kümne sekka - keskmise hindega 78,9. "Olime ka eelmisel aastal kümne hulgas, sest meil on väga tugevad eesti keele ja eesti keeles õpetavad õpetajad," kiitis Sibrik.

Piir tuleb ette

Veelgi enam rõõmustasid koolijuhti tulemused matemaatikas. "Üle-eelmisel aastal oli meie lõpetajate matemaatika riigieksami keskmine hinne 46, mullu üle 60 ja sel aastal 71 punkti. Selle taga on järjekordselt kohutavalt suur töö: õpetaja käis terve õppeaasta laupäeviti tasuta lisatunde andmas ja õpilased olid väga motiveeritud."

Kui maakonna parim eesti õppekeelega kool - Jõhvi gümnaasium - jätkaks tabelis tõusmist 30-40 koha võrra nagu kolmel viimasel aastal, oleks järgmisel aastal asja juba esikümnesse. "Saame parandada nii õppekava sisu kui ka õppetöö koralduslikku poolt, aga ühel hetkel tuleb siiski piir ette. Spetsiifilise kallakuga ja valitud õpilaste kontingendiga gümnaasiumid, kus on tublimatest tublimad, on siiski eelisseisundis," nentis direktor Tiit Salvan.

See ei takista tema sõnul kõrgeid sihte seada. "Just oli õppenõukogu, kus õnnitlesin kõiki õpetajaid ja ütlesin, et tõus edetabelis võiks minna samasuguse sammuga nagu seni. Eks eesmärk peab olema eespool, aga reaalsus ei pruugi nii minna. Teeme tugevat tööd selle nimel, et maakonnas oleks üks nii heal tasemel eestikeelne gümnaasium, kust lahkub minimaalne osa tippudest," lisas Salvan.

Tippe kinni ei hoita

Ainsa Ida-Viru maagümnaasiumina esisajasse mahtunud Avinurme gümnaasium on viimasel neljal aastal oma positsiooni vabariiklikus edetabelis aina parandanud ja platseerus tänavu 66. kohale.

"See tekitab päris hea tunde, eelmisel aastal tõusime lausa 60 kohta," kommenteeris direktor Aivar Saarela. "Tööd tuleb teha täiega ja mul on hea meel, et nii õpetajad kui ka õpilased on seda tõsiselt võtnud. Aga muidu olid viimases lennus õpilased nagu õpilased ikka."

Sealjuures ei hoita paremate tulemuste nimel kinni tippe ega praagita välja nõrgemaid.

"Kes on ikka Treffneri õpilane, läheb sinna ja me ei tee talle mingeid takistusi. Ja neile, kellel on matemaatika ja füüsika tugevad, soovitame minna Nõo reaalgümnaasiumisse, vastasel juhul me pidurdaks õpilast. Nõrgemaid, kes keskmise alla viivad, ei peletata samuti eemale. Koolist arvatakse välja äärmisel juhul - kui ta koolis ei oleks, mida ta siis teeks?" arutles Saarela, tõdedes, et väikeses kohas on sotsiaalne vastutus suurem.

Eesti koolide esisajasse mahtus tänavu 15 Ida-Viru kooli.

Ida-Viru koolide esikümme:

1. Narva humanitaargümnaasium - vabariigis 6. (mullu 7.)

2. Narva Pähklimäe gümnaasium - vabariigis 13. (mullu 43.)

3. Jõhvi vene gümnaasium - vabariigis 23. (mullu 66.)

4. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium - vabariigis 24. (mullu 54.)

5. Narva Kesklinna gümnaasium - vabariigis 39. (mullu 144.)

6. Narva Vanalinna riigikool - vabariigis 43. (mullu 12.)

7. Jõhvi gümnaasium - vabariigis 46. (mullu 78.)

8. Kohtla-Järve Tammiku gümnaasium - vabariigis 52. (mullu 69.)

9. Sillamäe Kannuka kool - vabariigis 54. (mullu 63.)

10. Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasium - vabariigis 58. (mullu 37.)

Allikas: SA Innove