Kütusepaakide lauskontrolli Narvas ei toimu

Kolmapäeval pidas toll Narvas ettenähtust kauem kinni 38 sõidukit koos reisijatega ehk umbes 6% ööpäevasest sissesõitjate voost. Enamik pidid vormistama sisseveetava kütuse kohta deklaratsiooni ja ühel juhul pumbati kütus välja. Foto: Ilja Smirnov

Kära uute ja väidetavalt eriti karmide kütuse üleveo piirangute ümber Narva piiril on alusetu, seda vähemalt enamiku tavaliste autojuhtide jaoks. Tolli kinnitusel keskendutakse neile, kelle kütuse sisseveo sagedus ja kogused viitavad ilmsele äritsemisele.

Kolmapäeval, mil Narvas karjuti appi seoses bensiini väljapumpamisega ja aktsiisinõuetega piiripunktis, sõitis ööpäevaga Eestisse umbes 650 sõidukit - sõiduautot, veoautot ja autobussi. Eriti hoolikalt kontrolliti neist vaid 38, teatas Põhjarannikule maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas: "Mingit eraldi operatsiooni või lauskontrolli Narva piiril kütuse osas kindlasti ei toimu."

"Kütuse väljapumpamine toimus eile (kolmapäeval - I.S.) ainult ühel korral, seega mingit massilist tegevust ei toimu. Kontrolliti 38 sõidukit ja kütuse kohta vormistati 25 reisijadeklaratsiooni," ütles Narva maanteepiiripunkti juht Voldemar Linno.

Linno rääkis, et kütus pumbatakse autost välja juhul, kui piiriületaja ei soovi olemasolevat kütust deklareerida ja tolliametnikud peavad seda kütusekoguse määramiseks vajalikuks, või juhul, kui ametnikul on kahtlusi, et deklareeritud kogus ei vasta tõele. Samuti siis, kui inimene keeldub aktsiisi maksmast. Sel juhul pumbatakse kütus autost välja ja võetakse teatud ajaks - kuni aktsiisi tasumiseni - hoiule. "Üldjuhul, kui isik ei tasu aktsiisi, kütus hävitatakse."

Iga juhtumit uuritakse

Linno ütles kolmapäeval uudisteportaalile rus.err.ee, et Narvas registreeritud elukohaga inimene võib Ivangorodist makse maksmata paagis kaasa tuua 5-7 liitrit kütust, kõik, mis üle selle, maksustatakse. Riigi teiste piirkondade elanik võib maksuvabalt sisse tuua rohkem - sõltuvalt elukoha kaugusest piirist ja automargi kütusekulust.

Nagu ütles Kaia-Liisa Kallas maksuametist, ei saa rääkida totaalsest arveteõiendamisest kütusevedajatega, vaid kontrollitakse autosid, mille suhtes on tolliametnikel alust arvata, et kütust tuuakse sisse edasimüümiseks.

"Tollikontroll põhineb riskianalüüsil ja kontrollitakse sõidukeid, mis meie andmebaaside kohaselt tihti piiri ületavad, aluseks on ka sihtkoht ja isiku eelnev käitumisprofiil. Iga juhtumit vaadatakse eraldi ja arvestatakse just selle juhtumi asjaolusid, seega mingist konkreetsest lubatud kogusest, mis kõigile automaatselt kehtib, kindlasti rääkida ei saa," selgitas Kallas.

Tollil on hindamise õigus

Selge, et niisugune hinnanguline lähenemine võib vigu põhjustada. Internetis tuuakse juba näiteid: "Eile kell 22 anti mulle Eesti piiripunkti sisenedes täitmiseks kütusedeklaratsioon ja teatati, et mind kahtlustatakse kütusega äritsemises, sest käin tihti Venemaal. Aga mul on selline töö - inimesi ja kaupu vedada. Viidatakse seaduse punktile 3. Kütust tohib paagis olla sihtpunktini ehk elukohani. Ma ei ole bensiinitakso, auto ja paak on standardsed. Küsimusele "Miks?" ei suutnud keegi vastata, ainult öeldi: "Tallinnast tuli käsk." Vahetuse ülemat kohal ei olnud, õieti ta oli, kuid välja ei tulnud. Tollitöötajad kuulata ei taha ja ütlevad otse: "Minge kohtusse," kirjutas neljapäeva hommikul keegi Andrei.

Ajalehe küsimusele, kas pole see kodanikuõiguste seisukohast subjektiivne, et hinnangu annab ametnik, kes joonelt ka otsustab, kas konkreetne sõiduk ületab piiri tihti või mitte, vastas Voldemar Linno oma õiguste ja võimaluste loeteluga.

"Maksu- ja tolliametil on alust arvata, et sissetoodavat kütust kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud kütuse kogus ületab aktsiisivaba piirnormi, kui kütust tuuakse üle piiri regulaarselt või mitu korda päevas. Tolliametnikul on õigus küsida sihtkohta ja kõiki maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid," ütles Linno.

Sama bensiini eest topelt

Põhjaranniku küsimusele, kas Eestis aktsiisi nõudmine kütuselt, mille hinnas Venemaal on aktsiis juba sees, pole mitte topeltmaksustamine, vastas Kaia-Liisa Kallas eitavalt: "Vene kütuse aktsiisiga maksustamine Eesti piiril on korrektne."

"Aktsiisimaks on olemuselt tarbimismaks ning aktsiisikaupade maksustamise loogika on üles ehitatud ühtlasi ka tarbimiskoha põhimõtte järgi - see tähendab, et aktsiisi tuleb tasuda selles riigis, kus kaupa tegelikult tarbitakse. Seega aktsiisikauba (kütuse) tarbimisel Eestis tuleb tasuda Eesti aktsiisimaksu. Nn tarbimiskoha printsiip kehtib maksustamisel ka aktsiisikaupade liikumisel ELi liikmesriikide vahel, ent selle erinevusega, et kui sihtliikmesriigis on aktsiis tasutud, siis lähteliikmesriigis makstud aktsiis tagastatakse."

Kallas juhtis ühtlasi tähelepanu sellele, et teatud osa Venemaalt sisseveetavast kütusest võis tõesti olla auto paagis juba enne Eestist lahkumist, st selle eest on Eesti aktsiis juba tasutud. Selleks puhuks soovitataksegi väljasõidul olemasolevat kütust deklareerida. "See ei ole piiriületaja otsene kohustus, vaid vabatahtlik valik".