Suvilahooaja lõppedes hüljatakse sadu kasse ja koeri

Eelmisel nädalal leidsid Iisaku elanikud tee äärest hüljatud koera kutsikatega, kes kõik on praeguseks toimetatud varjupaika. Foto: Erakogu

Loomakaitsjad saavad igal sügisel sadu teateid kassidest ja koertest, kes on pärast suvilahooaega üleliigseks muutunud. 

Eelmise nädala neljapäeval leidsid kohalikud elanikud Iisakus Tärivere mäel tee ääres kaks kutsikat ja emase koera, kes olid vihma eest puu alla peitu pugenud. Lähedal elav RMK Kauksi looduskeskuse juht Aune Ferschel rääkis, et esialgu koer kedagi ligi ei lasknud, sest kaitses oma poegi, aga lõpuks lakkus isegi toitjate kätt. Keegi meisterdas tee äärde visatud koertele kilekatuse.

Kui üks kutsikas hakkas juba külmast ja kurnatusest loiuks jääma, kutsusid Iisaku inimesed välja Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaiga töötajad, lootuses, et loomade tervist kontrollitakse ja neile leitakse uus kodu. "Tahaks koputada inimeste südametunnistusele. Mis tundega nad teevad midagi sellist?" ei mõista Ferschel.

Kohtla-Järve varjupaiga perenaine Olga Kljutšankina ütles, et Iisakust toodud koerte tervislik seisund on normaalne. Praegu on varjupaigas loomi rohkem kui kohti - üle kahekümne -, aga ületäituvust tuleb ette ka teistel hooaegadel. "Inimesed on muutunud nii teadlikuks, et kutsuvad meid kohe välja, kui näevad peremeheta looma. Seega on meil kogu aeg tööd palju."

Korduvalt hüljatud

Küll on igasügisesed "suvilakassid" tuttav teema Anastassia Ivlevale, kes pakub Narvas hoiukodu kümnetele kiisudele, ravib nad terveks ja otsib neile uued armastavad peremehed. "See on tõepoolest iga sügise häda, et kasse ja koeri jäetakse suvilatesse ning maakodudesse. Sel aastal on mul siiani olnud ainult üks "suvilakass", aga tõenäoliselt ei jää ta viimaseks."

Ivleva rääkis, et augustis suvilate rajoonist leitud punane pikakarvaline kassipoiss on praeguseks leidnud juba uue kodu Tartus.

"Ma isegi aiman, kelle kassipoeg see oli. Need inimesed elavad Tallinnas, aga neil on suvila Narva-Jõesuus. Eelmisel sügisel, kui nad lahkusid suvilast, jätsid nad maha oma täiskasvanud kassi. Võtsin ta ajutiselt enda juurde, hiljem leidsin naabrite kaudu nende inimeste telefoninumbri ja palusin looma koju viia. Nad tulid talle järele, aga sel aastal seda kassi enam kaasas ei olnud, ütlesid, et ta on surnud.

Ilmselt viskasid nad ta lihtsalt mõnes teises kohas autost välja. Samal ajal kuulsin, et neil on võetud punast karva kassipoeg, kes mõne aja eest ilmus meie suvila juurde. Ma ei kahtle, et sügisel oleks teda oodanud sama saatus, mis eelmistki kassi. Sel aastal ma ei korranud sama viga ega kutsunud pererahvast kassile järele, vaid leidsin talle uue ja parema kodu."

Pea võimatu tabada

Juba kolmandat aastat korraldab Eesti loomakaitse selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma. "Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?" sõnum on nii seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka video-ja audioklipil.

"Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on jäetud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes," rääkis seltsi üldjuht Evelyn Valtin, lisades, et selle tulemusena tekivad kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused, loomad kannatavad ja paljud neist surevad.

Valtini sõnul kulub seltsil aastas kümneid tuhandeid eurosid, et päästa ja abistada loomi, kelle on vastutustundetud loomaomanikud maha jätnud. "Eestis on seadusega keelatud loomi hüljata ja see on kriminaalkorras karistatav. Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomi kiipida ja registrisse kanda, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest," märkis ta.

Soovmõtlemine

Anastassia Ivleva arvas, et midagi pole teha selliste inimestega, kellel puudub südametunnistus ja kes ei mõista, et loom on samuti pereliige ja elusolend, kes tunneb hirmu, külma ja valu. "See arusaamine ja vastutustunne kas on või ei ole. Normaalsele inimesele ei mahu pähe, kuidas saab jätta oma sõbra sügisel suvilasse maha. Ma ei usu, et on võimalik midagi selgitada inimestele, kes on võimelised sellisteks tegudeks."

Ivleva sõnul on veel selline kategooria inimesi, kes lihtsalt mõtlevad või tahavad mõelda, et suvilatesse jäetud loomad suudavad suurepäraselt kohaneda, elavad aiamaadel vaba ja õnnelikku elu, püüavad seal hiiri jne.

"Vot sellistele inimestele on mõtet läbi viia sotsiaalkampaaniat ja küsida, kas kõik pereliikmed on kaasas. Neile tuleb selgeks teha, et jättes oma lemmiklooma suvilasse, põhjustavad nad talle väga raske elu ja piinarikka surma kas külma ja nälja tõttu või rebase kõhus. Peab püüdma selgeks teha, et kassid ja koerad pole mets-, vaid koduloomad ja nad kaotasid oma võime iseseisvalt elada mitu tuhat aastat tagasi."

Ivleva sõnul on väga palju ka selliseid juhtumeid, kus inimesed pole raatsinud oma kassi steriliseerida ja kass sünnitab suvilas pojad. Kass küll viiakse sügisel linna kaasa, aga kassipojad pole enam pererahva asi. "Inimesed ei taha tunnistada, et need on nende kassipojad ja nii nad jäetakse suvilasse surema. Sellises julmuses on samamoodi süüdi inimesed, kes toovad suveks kaasa oma kastreerimata isakasse, kellel lastakse vabadust nautida."