Neli inimest eksis Kukruse kaevandusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kukruse kaevanduse ametlik sissepääs on suletud, ent varingute tagajärjel võivad tekkida avaused, kust on võimalik šahti pääseda. Kukrusel Statoili tankla juures on üsna värske kaevandusvaring.
Kukruse kaevanduse ametlik sissepääs on suletud, ent varingute tagajärjel võivad tekkida avaused, kust on võimalik šahti pääseda. Kukrusel Statoili tankla juures on üsna värske kaevandusvaring. Foto: Peeter Lilleväli

Läinud reede õhtul eksis neli inimest Kukruse kaevanduskäikudesse, kust nad pärast ekslemist siiski tervelt välja pääsesid.

Kell 20.42 sai häirekeskus teate, et Kukrusel on neli inimest kadunud mahajäetud kaevandusšahti, rääkis Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Merit Kaljus. Sündmuskohale sõitsid neli päästeautot Jõhvi ja Kohtla-Järve päästekomandost, Jõhvi operatiivkorrapidaja ja kiirabi.

Tulid ise välja

Päästjad alustasid otsinguid, piirasid ohtliku ala ja ootasid mäepääste spetsialistide saabumist. Enne, kui mäepäästjad tegutsema asusid, tulid aga inimesed kell 21.35 ise šahtist välja. Päästjad andsid kannatanud tervisekontrolliks üle meedikutele ja selgus, et arstiabi nad ei vajanud.

Päästekeskuse teatel olid 19- ja 20aastane noormees uudishimust otsustanud leitud avause kaudu ronida kaevanduskäiku. Ühe nooruki vend jäi aga välja passima. Kui noormehed tüki aja möödudes ei naasnud, hakkas välja jäänud noormees pabistama ja helistas isale. Viimane tuli kohale koos sõbraga ning nemadki kadusid kaevanduskäikudesse noorukeid otsima.

"Kui sellestki oli mõni aeg möödunud, otsustas väljas ootav noormees päästjad kutsuda," rääkis Kaljus. "Meeskonnavanem käis šahtis olukorraga tutvumas ja siis otsustati kutsuda mäepäästesalk," rääkis Kaljus. Ent need ei jõudnud otsinguid veel alustada, kui neli kadunud meest vanast kaevandusest välja ronis. "Nende üllatus oli suur, kui nad said teada, et vahepeal oli käivitunud päästeoperatsioon," sõnas päästekeskuse pressiesindaja.

Kukrusel asuva põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm ütles, et kuigi ta on kunagise kaevanduse ajalugu uurinud, pole ta ise söandanud neisse käikudesse siseneda. "Käikudes on enamasti puittoestus, mis praeguseks on mädanenud. Armastan oma elu liiga palju, selmet riskida."

Tema sõnul on ta suhelnud mõnede inimestega, kes 1990. aastatel julgesid vanasse Kukruse kaevandusse siseneda ja need rääkisid, et kui leidsid šahtist labida ning seda puudutasid, pudenes puidust labidavars kokku.

Päästekeskuse teatel on mahajäetud kaevanduse šahtis viibida keelatud. "Šahtis on vähe hapnikku ja varisemisoht suur, seetõttu on šahti siseneda eluohtlik, " sõnas Merit Kaljus.

Kaevanduskäigud on tõsine probleem

Kohtla vallavanem Etti Kagarov ütles, et Kukruse vana kaevanduse šahtid on väga tõsine probleem ja antud juhtumi puhul pole veel täpselt selge, kas avaus, kust noormehed sisenesid, on Kohtla valla või Kohtla-Järve linna territooriumil.

Päästjate väitel on selliste objektide puhul kohaliku omavalitsuse kohustus avaused sulgeda ja Ida-Eesti päästekeskusel on päevakorral see teema omavalitsuste seas tõstatada.

Etti Kagarov ütles, et üks kaevandusvaring, mis on vallale teada, toimus Täkumetsa lähedale jääval põllul. "Aga kuna maaomanik on sellest teadlik, siis pole ohtu, et mõni põllutöömasin sinna sisse võiks kukkuda. Tema sõnul on selliste juhtumite puhul Kohtla vald varem saanud abi ka Eesti Energia kaevandustelt.

Kolm aastat tagasi kukkus Jõhvi vallas Edise külas umbes viie meetri sügavusele varisenud kaevanduskäiku tiine mullikas, kes hukkus. Asjatundjad arvasid toona, et varingu põhjustasid sademed.

Tagasi üles