VKG haaras õlivabriku torni taastamise mõttel taas sarvist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Viru Keemia Grupp ulmeline idee rajada vanasse õlivabriku torni külastuskeskus hakkab tudengite abiga jumet võtma.
Tänavu talvel sõlmis AS Viru Keemia Grupp (VKG) Eesti kunstiakadeemiaga lepingu, mis kätkeb ka õlivabriku torni taastamise projekti. Koostööd selle ajaloolise ehitise taastamise nimel tehakse ka Tallinna tehnikaülikooliga ning järgmise nädala alguses on mõlema kõrgkooli tudengid kohal, taskud ideedest pungil.
Väljast kobe, seest hõre
1926. aastal rajatud õlivabriku torn VKG tootmisterritooriumil on näidanud ajahamba puremisele vastu seistes tahtejõudu, justkui teades, et ühel päeval tuleb taas tema tähetund. Väljast paistab see vanake veel päris kobe, kuid seestpoolt avanev pilt karjub appi.
Esimene katse sellele ajaloolisele tööstusrajatisele elu sisse puhuda tehti juba 2006. aastal, mil VKG endine juhatuse esimees Janek Parkman restaureerimise mõttega lagedale tuli ning kuulutati välja ideekonkurss, kus jäi kõlama mõte, et õlivabriku torn võiks ümber sündida külastuskeskuseks. Konsultatsioonibüroolt Contempora Consult telliti selle kontseptsioon, mis on restaureerimisplaani aluseks ka nüüd, mil vahepeal majanduskriisi tõttu tagaplaanile lükatud idee on taas päevakorda tõusnud.
Miks just külastuskeskus? VKG avalike suhete juht Julia Piilmann, kellest on saanud restaureerimise idee eestvedaja ja koordinaator, märgib, et firma vajadus külastuskeskuse järele on muutunud aasta-aastalt suuremaks, sest nii jõuliselt nagu see ettevõte on kasvanud, on kasvanud ka selle külastajate arv, sest huvi põlevkivitööstuse vastu on suur.
Külaliste segamine tootmisterritooriumil pole aga siiski see kõige teretulnum ja ohutum variant, kuidas neile põlevkivitööstuse ajalugu tutvustada. "Meie eesmärgiks on viia külalised tootmisterritooriumist täielikult välja," märgib Piilmann, et edaspidi ootab neid oma rüppe ajalooline õlivabriku torn, millel on ka kõik eeldused saada turismi huviobjektiks.
Tipptasemel keemiaklass
Interaktiivse külastuskeskuse rajamiseks on VKG saanud vahepeal inspiratsiooni vast avatud lennusadamalt, aga ka AHHAA-keskusest ja Tallinnas asuvast ajaloomuuseumist. Keskus tuleb õlitorni esimesel korrusele, teisele plaanitakse konverentsikeskust ning VKG põlevkivitööstust kajastava kunstikogu väljapanekut. Kolmandale korrusele rajatakse Ida-Virumaa kooliõpilaste tarvis kõige moodsama sisustusega keemiaklass katsete tegemiseks. "Vajadus selle järele on suur," tõdeb Piilmann. "Seda näitab Viru kolledži kompetentsikeskuses asuv samalaadne klass, mille koormus on väga suur."
Suurte plaanide elluviimiseks teeb VKG koostööd Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna tehnikaülikooliga, kus moodustati magistrantidest ja õppejõududest töögrupid ning viidi õppeprogrammi sisse uus õppeaine. "Selle aine eesmärgiks on luua jaanuarikuuks juba konkreetne lähteülesanne, mis oleks aluseks õlitorni arhitektuurilise projekti koostamisel," selgitas Piilmann. Sealt edasi minnakse vajaminevate lubade taotlemise ning projektide koostamise juurde.
Kõik töögrupid koos õppejõududega tulevad õlitorni muidugi ka kohapeale vaatama. Esimene tutvus ehitisega tehakse juba järgmise nädala alguses, järgmisel korral jäädakse paariks päeval paigale ning alustatakse tööd. Kolmas kord toob endaga kaasa juba avaliku ürituse, kus tutvustatakse kõikide töögruppide koostatud lähteülesandeid. "Nendega saab tutvuda juba 2013. aasta jaanuaris-veebruaris," märgib Piilmann, kelle sõnul on projekti haaratud 20 õpilast ja seitse õppejõudu. "Projekt on saanud Signe Kivi isikliku heakskiidu ning meil on alust eeldada, et nii kunstiakadeemia kui Tartu kõrgema kunstikooli õpilased aitavad meil hiljem praktika korras vabrikut restaureerida."
Kui kõik läheb lepase reega, saab õlitorni arhitektuuriline lahendus valmis 2014. aastal. Seejärel saab alustada raha taotlemisega Euroopa Liidu fondidest.
"Ma usun, et selle töö tulemusena sünnib midagi väga erakordset, sest meie töögrupis on Eesti parimad asjatundjad - seda nii kunstnike kui inseneride poole pealt," märkis Piilmann lootusrikkalt.