Karu rüüstab Vaivara vallas mesipuid

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni karu eksib lausa linnagi, asi see siis maakohas mesipuudest matti võtmas käia.
Mõni karu eksib lausa linnagi, asi see siis maakohas mesipuudest matti võtmas käia. Foto: Ilja Smirnov

Puhkova külas on noor karu suvehakust saati lõhkunud paarkümmend mesipuud.

"Karu käib siin nagu graafiku järgi: juunis neli päeva, juulis kolm-neli päeva, siis oli pikem vahe, tuli alles septembri alguses ja nüüd viimati käis 20. oktoobril. Iga kord on kaks-kolm taru ära lõhkunud," rääkis Vaivara vallas Puhkova külas tuttavate talus mesilasi pidav Šamšutdin Garejev.

Lisaks Garejevile on karu kimbutanud veel kahte majapidamist ning kolme peale kokku on lõhutud tarusid kahekümne ringis.

"Kutsusime keskkonnaspetsialisti siia vaatama, tema ütles, et kahjud makstakse meile kinni - aga see ju probleemi ei lahenda. Jahimehed ütlevad, et karuluba on kallis ja nemad seda ostma ei hakka," oli Garejev nõutu.

Elektrikarjus appi

Varem pole karud sealkandis pahandust teinud. "Üks mees rääkis, et keegi olevat mõned aastad tagasi emakaru maha lasknud, kolmest pojast kaks jäänud koerte kätte, aga ühe viinud laskja koju ja kasvatanud üles ning kui juba suureks sai, viinud metsa tagasi," ei osanud Garejev öelda, kas tegemist on legendiga või on jutul tõepõhi all.

"Võimatu see muidugi ei ole," ütles selle jutu kohta keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass, kes karukahju kannatanute juures kahjusid hindamas ja akte koostamas käis.

Tema hinnangul on tegemist umbes kolmeaastase karuga, nii noorukesed aga ongi veel julged ja tulevad inimasustusele lähedale. Ja kui ta juba korra meemaitse suhu on saanud, siis naljalt enam tarusid rahule ei jäta.

"Mesitarusid saab elektrikarjusega kaitsta - kui karu korra särtsu saab, siis ta enam sinna ei taha tulla. Soovitasin seda neile taruomanikele ka, aga nad ütlesid, et see on kallis. Nad on seal küll raadio kõvasti mängima jätnud ja vanu riideid hirmutamiseks üles riputanud, aga selliste asjadega harjub karu kiiresti ära."

Karust lahtisaamiseks pole Sassi sõnul muud võimalust kui loom maha lasta. Looma uimastamine ja teise kohta viimine pole eriti mõeldav: esiteks tuleks uimastamiseks teda tõenäoliselt väga kaua passida, teiseks pole sellist kohta, kuhu karu viia teadmisega, et sinna ta paigale jääbki ja mingit kurja enam kellelegi ei tee.

"Jahimehed võiksid ta maha lasta küll, limiidiga probleemi ei ole - meil on kaks karu veel laskmata," märkis Sass.

Karujaht kohe läbi

Ida-Viru jahimeeste seltsi direktor Raimo Aia ütles karuloa hinnaks 320 eurot.

"Kui on ikka tõsine vajadus, siis võime hinnaalandust ka teha, see on kokkuleppe küsimus," pole tema sõnul küll varem sellist asja ette tulnud.

Aia on Narva jahtkonna juhiga Vaivara karust mitmel korral juttu teinud, too olevat lubanud kohapeal vaatamas käia ja siis teada anda, kas ja mida jahimehed ette võtavad. "Viimati rääkisin temaga laupäeval, aga seni pole ta tagasi helistanud," lubas Aias veel kord ise ühendust võtta.

Karujahi hooaeg saab oktoobrikuuga läbi ja tõenäosus Vaivara karu viimase kuue päeva jooksul tabada on Aia sõnul väike.

"Õhtud on pimedad ja kus sa teda leiad... Novembris hakkab karu juba magama sättima."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles