Väikesadamad tahavad pildile pääseda

Kuni uue sadama jaoks suurt raha oodatakse, on Toilas väiksemate summadega jupikaupa vana kalasadamat arendatud. Foto: Peeter Lilleväli

Kolme omavalitsuse juhid pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ühisettepanekuga, et Toila, Narva-Jõesuu ja Narva jõe sadam koostatavas väikesadamate võrgustiku arendamise ja rahastamise kavas rohkem tähelepanu pälviksid.

Ida-Virumaa väikesadamad on seni üsna vähe tähelepanu ja investeeringuid saanud - võrreldes näiteks Lääne- ja Loode-Eesti omadega.

"2011.-2020. aasta merenduspoliitika üks eesmärke on luua tervet Eestit kattev väikesadamate võrgustik. Meie maakonnas on sellel ajavahemikul kõige reaalsem  arendada Toila, Narva-Jõesuu ja Narva jõe sadamat, kus infrastruktuur on mingil määral olemas. Juba mõnda aega on päevakorral nende sadamate vahel laevaliikluse käivitamine," rääkis omavalitsuste ühisettepaneku eestvedaja, Toila vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus.

Laevaliiklust ei saa aga arendada, kui sadamad nõuetele ei vasta: Toilas pole akvatoorium piisavalt sügav, Narva jõe suudmes hävineb muul ja väheneb faarvaatri sügavus ning kõigil kolmel sadamal puudub korralik taristu, et turiste teenindada.

Kõik kolm arengukavasse

Järgmise aasta esimeses pooles peab valmima väikesadamate võrgustiku arendamise ja finantseerimise kava, mis on aluseks, et  2014. aastal algaval Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil saaks projektidele toetust taotleda.

"Peame oluliseks, et need kolm sadamat selles kavas kindlasti sees oleksid, samal ajal soovime rõhutada omavahelist koostööd," põhjendas Luus ühisettepaneku tegemist.

Kindlasti tahetakse arengukavas näha ka Narva jõe sadamat, mis merenduspoliitika järgi väljaarendamist ei vaja, kuna Euroopa kalandusfond ei pea seda piirkonda kalanduse jaoks oluliseks.

"Tegelikult on Narva jõe sadamal suur turismipotentsiaal, mis tagaks selles piirkonnas ka kalanduse jätkusuutliku arengu," märkis Luus.

Kalasadam jääb alles

Toila vana sadam on kalandusmeetmest mitmel korral väiksemaid toetusi saanud ja nende abil pisitasa arenenud: soetati rataslaadur ja mobiilsed tankimisseadmed ning ehitati laohoone. Kevadel hakatakse sadamat süvendama ning küsitakse raha kaipealse ja slipi kordategemiseks.

"Kalasadamana jääme seda sadamat edasi kasutama ka siis, kui uus jahisadam on välja ehitatud," toonitas Mehis Luus, et nüüdisaegse sadama väljaarendamine on valla üks prioriteete. Lausa nii oluline, et selleks loodi valla allasutus Toila Sadam.

Hinnanguliselt läheks Toila jahisadama rajamine maksma umbes neli miljonit eurot, Narva-Jõesuu ja Narva jõe sadama väljaarendamine kokku ligikaudu samapalju, kuna jõesadama puhul on lähteülesanne mõneti erinev ning paljude tegevuste peale, võrreldes merega, ei ole vaja mõelda.

"Ühe projektiga pole võimalik kõiki kolme arendada, nii et iga omavalitsus peab ikka ise tegutsema. Aga meie omavaheline koostöö mõjub kindlasti positiivselt - kui üks sadam valmis tehakse, tekib kohe nõudlus järgmise järele. Merepoliitika järgi peaks väikesadamate vahekaugus olema maksimaalselt 30 meremiili (umbes 54 km), seega ei saa Narva-Jõesuuga lõpetada, vaid kindlasti peab sealt ka Narva edasi pääsema."