Püssi on kaotanud ligi pooled elanikud

11 aastaga on pisikese Püssi linna elanike arv vähenenud ligemale 800 inimese võrra. Foto: Matti Kämärä

Kahe rahvaloenduse vahele jäänud 11 aasta jooksul on elanikke kaotanud peaaegu kõik Ida-Virumaa omavalitsused, kõige enam aga Püssi linn, kus rahvastik vähenes koguni 42 protsenti.

Kui 2000. aastal oli Püssis 1872 elanikku, siis viimasel rahvaloenduse tulemustel oli neid alles jäänud peaaegu poole vähem - 1083.

Lähevad sinna, kus on parem

Püssi linnapea Enno Mägar ei osanud otsest põhjust, miks linn lühikese ajaga nii paljudest elanikest ilma on jäänud, välja tuua. "Raske öelda, miks inimesed siin elada ei taha. Ettevõtteid ja töökohti meil on. Tööpuudus väga suur pole. Aga arvata võib, et kui palgatase on Harjumaal märgatavalt kõrgem kui siin, siis liiguvadki inimesed sinna. Ma ei usu, et lahkutakse sellepärast, et linnapea või volikogu esimehe nägu ei meeldi," sõnas ta.

Mägari sõnul on linnavõimudel väga keerukas inimeste lahkumistuhinat taltsutada. "Teeme, mis võimalik, et elamumajandus korras hoida. Oleme ette valmistamas ühinemist naabervaldadega, aga ega see ka iseenesest olukorda paremaks muuda," ütles ta.

Linnapea lisas, et paljude linnast lahkunud püssilaste korterite omanikeks on saanud Venemaa elanikud. "Ma ei tea täpselt, kui palju neid on. Nad ei lähe arvestusse kirja, sest nad ei ela siin püsivalt. Aga suvel on Püssis näha päris palju Venemaa numbrimärkidega autosid," ütles linnapea.

Solovjov kahtleb loenduse tulemustes

Kuigi protsentuaalselt on Püssi linn Ida-Viru omavalitsustest ülekaalukalt kõige suurem elanike kaotaja, ei ole olukord oluliselt parem ka teistes linnades ja valdades. Ligemale 30 protsendi võrra on elanikkond kahanenud Sonda ja Tudulinna vallas.

Ligemale iga neljanda elaniku on 11 aastaga kaotanud ka Kohtla-Järve linn. Kui sajandivahetusel elas seal üle 47 000 elaniku, siis nüüd loeti kokku vaid 37 201. Ühtlasi ei ole Kohtla-Järve enam elanike arvult ka Eestis neljas linn, sest mööda on läinud Pärnu.

Linnapea Jevgeni Solovjov ei taha uskuda, et Kohtla-Järve 11 aasta jooksul, millest suurema osa ajast tema linna eesotsas on olnud, üle 10 000 elaniku oleks kaotanud. "Ma arvan, et osa inimesi, kes käivad oma pere eest hoolitsemiseks välismaal tööl, jäid lihtsalt loendamata," sõnas Solovjov, pakkudes, et 40 000 püsielanikku peaks Kohtla-Järvel jätkuvalt olema.

Linnapea arvates jääb Kohtla-Järve elanike arv praegusel tasemel püsima. "VKG uued õlivabrikud ja tulevane tsemenditehas loovad juurde töökohti ja see hoiab siin ka inimesi," prognoosis ta.

Maakonna suurim linn Narva on samuti ilma jäänud enam kui 10 000 inimesest ja elanike arv on langenud alla 60 000 piiri. Ida-Virumaa kõige väiksemas omavalitsuses Alajõe vallas elab vaid 320 inimest. Ka kõik põlevkivivallad on kaotanud ligikaudu 10 protsenti elanikest.

Kasv vaid Lüganusel

Ainus omavalitsus maakonnas, kuhu inimesi on juurde tulnud, on Lüganuse vald. Kui 2000. aastal oli seal 1328 elanikku, siis nüüd 35 võrra rohkem.

Vallavanem Arno Rossmani sõnul on Lüganuse elanikkond püsinud enam-vähem samal tasemel viimased 20 aastat. "Muidugi teeb see heameelt, aga ma ei hakkaks sellega seoses vallavalitsuse nina upitama. Meil on hea asukoht, sest paikeneme suure maantee ja mere ääres. Oleme endine kihelkonnakeskus, kus on säilinud nii kool, klubi, kirik kui lasteaed. Ainult kõrtsi enam ei ole," märkis Rossman, kelle sõnul on rahvastiku taset aidanud hoida inimesed, kes on taastanud vanad talumajad ja asunud sinna elama.Vallavanema sõnul on ka sel aastal Lüganuse vallas registreeritud sünde rohkem kui surmasid.

Ida-Virumaal tervikuna oli rahvaloenduse andmetel 149 172 elanikku ehk 17 protsenti vähem kui 2000. aastal.

Elanike arv Ida-Viru omavalitsustes

Omavalitsus Elanikke 2011.a  Elanike 2000.a Muutus arvus Muutuse % 

Narva 58 663 68 680  -10 017 -14,6% 

Kohtla-Järve 37 201 47 679  -10478 -22% 

Sillamäe 14 252  17 199 -2947 -17,1% 

Jõhvi vald 12 739 1770  10 969 +619,8 %

*

- sh. Jõhvi linn)  10 775 12 112 -1337 -11%

Kiviõli 5634 7405  -1771 -23,9%

Narva-Jõesuu 2632 2983  -351 -11,8%

Toila vald 2176  2327   -151 -6,5%

Aseri vald 1807 2349 -542 -23,1%

Mäetaguse vald 1452 1592 -140 -8,8%

Vaivara vald 1429 1612 -183 -11,4%

Kohtla vald 1399 1523 -124 -8,1%

Lüganuse vald 1363 1328 +35 +2,6%

Avinurme vald 1305 1621 -316 -19,5%

Iisaku vald 1182 1515-333 -22,0%

Püssi 1083 1872  -789 -42,1%

Kohtla-Nõmme 1032 1174 -142 -12,1%

Illuka vald 868 1108 -142 -12,8%

Sonda vald 784 1102 -318 -28,9%

Maidla vald 702 797 -95 -11,9%

Lohusuu vald 687 879 -192 -21,8%

Tudulinna vald 462 658 -196 -29,8%

Alajõe vald 320 417 -97 -23,3%

* Jõhvi linn ja vald liitusid 2005. aastal