Piirivalve suurimaks mureks on töötajate leidmine

Uuest aastast ühtlustatakse ühendametis palgad, mis tähendab piirivalvuritele palgatõusu. Foto: Ilja Smirnov

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss ei näe piirivalve suurima probleemina mitte politsei ja piirivalve ühendamist, vaid olemasolevate töötajate hoidmist ning selliste noorte leidmist ja motiveerimist, kes on valmis Ida-Virumaal töötama, olgu siis piirivalves või politseis. 

Eelmisel nädalal nimetas piirivalve üles ehitanud Tarmo Kõuts politsei- ja piirivalveameti ühendamist riigipoolseks ämbriks, kritiseerides piirivalveorganisatsiooni lõhkumist ning korralike käsuliinide kadumist,  mis nõrgendavad piiri valvamist. Kõutsi seisukohti on paljuski jaganud ka teised, kes piirivalveameti ülesehitamise juures olid, ning avaldanud kartust, et piiri valvamine muutub teisejärguliseks ning selle kvaliteet langeb.

Muudatused parandavad olukorda

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Aimar Kössi sõnul näitavad riski- ja ohuhinnangute analüüsid siiski positiivseid tulemusi ning kartus, et idapiir on kehvalt valvatud, on alusetu.

"Jah, meil on vaja lisaressursse, eelkõige professionaalseid ja väljakoolitatud töötajaid, kuid  kõik toimib: meil on sellest aastast ette näidata tulemusi ebaseadusliku sisserände takistamisel, võltsitud dokumentidega riiki sisenemise takistamisel, me oleme kinni pidanud nii tagaotsitavaid isikuid kui sõidukeid ning suutnud kontrolli all hoida ebaseaduslikud piiriületused, seda paljuski koostöös naabritega," ütles Köss.

Politsei- ja piirivalveamet on teinud ja tegemas ümberkorraldusi, mis peaksid piiri valvamise muutma veelgi efektiivsemaks. Alates novembrist kasutatakse uut valdkonnapõhist juhtimist, kus piirivalve tegevus on allutatud ameti piirivalveosakonnale. Uuest aastast ühtlustatakse politseinike ja piirivalvurite palgad, mis tähendab, et samalaadset tööd tegevad ametnikud hakkavad saama ühesugust palka, olenemata siis sellest, kas nad on ametis piirivalves või politseis.

Pigem näeb Köss, et ühendasutus on muutnud vähemaks bürokraatiat kahe ametkonna vahel ning koostöö on tänu sellele sujuvam: piirivalvurid on reageerinud korrarikkumistele, näiteks joobes sõidukijuhtimisele, samal ajal kaasatakse politseid vajaduse korral piirivalve töösse ning kõik ühistegevused on varasemast oluliselt sujuvamad.

"Kindlasti on ka kitsaskohti, piirivalvurid tahaksid olla nähtavamad, me tahaks senisest rohkem panustada tegevustesse, mis on suunatud piiriüleste õigusrikkumiste ennetamisse, samas kompenseerime neid valdkondi aktiivse rahvusvahelise koostööga," ütles Köss, kelle sõnul on neil professionaalsed ja pühendunud ametnikud, kes kannavad endas piirivalve ajalugu, traditsioone ja väärtusi.

Inimeste värbamine oluline

Kössi sõnul on kõige valusamaks probleemiks siiski ametnike puudus - neid pole piisavalt mitte ainult piirivalves, vaid ka korrakaitsevaldkonnas. "Praegu on probleemiks see, et noored inimesed ei taha Ida-Virumaale tööle tulla," tunnistas ta ning lisas, et nad peavad täiustama ja muutma efektiivsemaks oma värbamistegevust, et nii piirivalve kui politsei read noorte ja tublide inimeste näol täiendust saaks.

Selleks, et senisest rohkem inimesi just siia piirkonda tööle saada, on olemas Ida-Viru personali tegevuskava ning siin saab maksta regionaalset lisatasu. Lisaks kompenseeritakse neile, kes tulevad väljastpoolt Ida-Virumaad, kindel summa elamispinnaga seotud kulusid. Seda eelkõige tavatööajaga ametnikel. Kordonites on tagatud piirivalvuritele majutus ja toitlustus.

Paljuski pelgavad aga mujalt regioonidest tulnud oma kehva vene keele oskust ning Kössi hinnangul peaksid nad välja mõtlema, kuidas noortele õppeperioodil senisest efektiivsemalt vene keelt õpetada. See pole probleem mitte ainult piirivalves, vaid ka avaliku korra tagamisel ning probleem on prefektuuriülene.