Elektri kallinemine pingestab omavalitsuste eelarveid

Aivo Tamm lubas, et pimedaks ei jää Jõhvi öösiti ka tuleval aastal ning jõuluaja tulede arvelt pole kavas hakata kokku hoidma. Foto: Peeter Lilleväli

Elektri hinna tõus tähendab linnade ja valdade järgmise aasta eelarves oluliselt suuremaid kulutusi, et allasutustes ikka töö toimiks ja tänavad pimedaks ei jääks; Jõhvi ja Kohtla-Järve peavad arvestama ka suuremate küttekuludega. 

Kohtla-Järvel arvestatakse tuleval aastal 100 000 euro võrra suuremate sooja- ja 128 000 euro võrra kopsakamate elektrikuludega.

"Allasutuste küttekulud kasvavad Järve linnaosas 60 ja Ahtme linnaosas 20 protsenti, elektrikulu suureneb 20 protsenti," ütles aselinnapea Ljudmila Jantšenko, et linna 31 miljoni euroses eelarves on need kulud üsna tuntavad. Seda enam, et maamaksuseaduse muudatus võtab tulude poolelt umbes 30 000 eurot vähemaks.

Jantšenko sõnul loodetakse elektrikulude kasv katta tulumaksu lisalaekumisega: mõnevõrra suureneb tulumaksu omavalitsustele laekuv osa, samuti on kasvutendentsis tulumaksu üldine laekumine. Kohtla-Järve näiteks on selle aasta 11 kuuga saanud tulumaksu 8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning tuleval aastal loodetakse taas mõningast kasvu.

Elektri kokkuhoiu võimalusi Jantšenko eriti ei näe: "Mis tänavavalgustusse puutub, siis kõik lambid ei põle meil juba praegugi, valgustust ööseks välja lülitama me kindlasti ei hakka, nii et kusagilt kokku tõmmata lihtsalt ei anna."

Jõhvis kallineb enim tänavavalgustus

Jõhvis on valla allasutuste soojakulu katmiseks vaja keskmiselt 18 ja elektrikulu katteks 17% rohkem raha. Vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Küllike Olup ütles summasid kokku liites, et 11 allasutuse peale kulub raha umbes 80 000 eurot rohkem, lisaks vallavalitsuse ruumide samade kulude suurenemine. 17,6 miljoni eurose eelarve puhul on tõus märkimisväärne. Maamaksu laekub järgmisel aastal 76 000 eurot vähem.

Ka Jõhvis loodetakse tulumaksu paremale laekumisele. Tänavu näiteks kasvas laekumine kaheksa protsenti, järgmisel aastal loodetakse viieprotsendilist kasvu.

Kõige ehmatavam hinnatõus tabab Jõhvis tänavavalgustust - vallavalitsuse majandusspetsialisti Aivo Tamme sõnul suurenevad kulud lausa veerandi võrra.

"Meie valitud Eesti Energia hinnapaketis tõuseb öise elektri hind umbes 53 protsenti. Päevane tõuseb küll vaid 18 protsenti, aga kuna öine elekter moodustab tänavavalgustuse tarbimisest pisut vähem kui kolmveerandi, on keskmine tõus ikka suur ja nii palju raha selleks eelarves ette ei nähta."

Tamm kinnitas, et pimendamist Jõhvis ei tule, küll aga on tõenäoline, et uutel, pärast 2005. aastat ehitatud elektriliinidel (Narva ja Tartu maanteel, Jaama, Rakvere ja Pargi tänaval) võib iga kolmas valgusti pimedaks jääda. Vanade liinide puhul pole valgustite osaline väljalülitamine lihtsalt võimalik.

Narvas põles tänavavalgustus ka suvel

Narvas kallineb elekter kekmiselt 30% ning ligemale poolesaja linna hallata oleva kultuuri-, spordi- ja haridusasutuse jaoks nähakse tuleval aastal selle katmiseks ette 111 000 eurot rohkem kui tänavu.

Tänavavalgustuse jaoks eraldatakse lisaks 65 000 eurot ning mõeldakse ka kokkuhoiule.

"Tänavavalgustus põleb meil ööd läbi ja sel aastal ei lülitanud me seda ka suvel välja," rääkis abilinnapea Natalja Šibalova. "Järgmisel aastal võib-olla lülitame suveks välja."

Maamaksu laekumine väheneb Narvas 75 000 euro võrra, tulumaksu kasvuks prognoositakse 3,5%.

Elektriküte kiviks kaelas

Lohusuu vallas on kõige suurem elektritarbija kool koos lasteaiaga, kus on elektriküte.

Vallavalitsuse finantsnõuniku Tatjana Kriiskamäe sõnul suurenevad allasutuste elektrikulud umbes 4000 euro võrra ning kokku hoida pole enam kusagilt. "Tänavavalgustus põleb õhtul ainult kella üheteistkümneni ja postid paiknevad nii hõredalt, et pole mõeldav lampe üle ühe põlema jätta. Eelarve on meil sel aastal väga raske teema."

Lüganusel pole kulude kasvu veel välja arvestatud ega võimalikke kokkuhoiukohti arutatud, ütles vallavalitsuse pearaamatupidaja Eve Kasela.