Narva elektrijaamad võivad streikima hakata

Narva energeetikud on nõudmistes otsustavalt häälestatud. Käesolev foto on tehtud 2012. aasta märtsis, kui riiki tabas tööseisakute ja miitingute laine.

FOTO: Ilja Smirnov

Narva energeetikute ametiühingud ei jõudnud kokkuleppele elektrijaamade juhtkonnaga, sest 20protsendise palgatõusu nõudele järgnes kolm korda väiksem pakkumine. Nüüd võeti suund streikimisele.

Eile kukkusid läbi oktoobrikuust kestnud läbirääkimised ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad juhtkonna ning kahe töötajate ühenduse - Narva Energia ning kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu vahel.

Ametiühingud nõudsid uue kollektiivlepinguga uuest aastast 20% kõrgemat palka, millele Elektrijaamade juhtkond vastas ettepanekuga tõsta töötasu 6,2 protsenti. Sellest teatas eile Põhjarannikule Narva Energia ametiühingujuht Vladimir Aleksejev.

Tema sõnul pakkus ettevõte vähendada uues kollektiivlepingus ka preemiat 112 protsendilt 100 protsendile põhipalgast, ületunnitöö koefitsienti 1,8-lt 1,5-le ning lisatasu ootamatu töölekutsumise eest 5-lt 3-le protsendile põhipalgast. Need ettepanekud olid ametiühingule vastuvõetamatud.

Läbirääkimised jooksid ummikusse.

Ametiühing korraldab konverentsi

"Täna (8. jaanuaril - toim) toimunud läbirääkimiste järjekordses voorus ei jõudnud pooled kollektiivlepingu tingimustes kokkuleppele ja leidsid, et läbirääkimised võib lugeda lõppenuks. Järgmiseks sammuks on lahkarvamuste protokolli allkirjastamine," teatas ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad kommunikatsioonijuht Karina Kond.

"Homme (9. jaanuaril) kell 14 kirjutame alla lahkarvamuste protokolli, järgmisel päeval viin selle riiklikule lepitajale," lisas omalt poolt Aleksejev.

Praegu kehtib Narva Elektrijaamades faktiliselt edasi senine kollektiivleping. Selle sõlmisid Narva Energia ametiühing, kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad 31. märtsil 2011. Leping jõustus järgmisel päeval ja oleks pidanud kehtima 2012. aasta lõpuni.

Tänases konfliktses olukorras on kõnealune leping vastavalt seadusele muutunud tähtajatuks. Selle järgi pole elektrijaamade töötajatele 2013. aastal palgatõusu ette nähtud. "Nad peavad ainult aastapreemia välja maksma," täpsustas Aleksejev.

"Uue kollektiivlepinguseaduse järgi peame enne streigi väljakuulutamist kollektiivlepingu üles ütlema. Kas seda teha või mitte, otsustab meil ainult konverents," teatas ametiühinguliider, lisades, et see toimub 26. jaanuaril. Konverentsi otsust võib aimata.

Rahulolematus puudutab kogu kontserni poliitikat

Aleksejev märkis, et Narva Elektrijaamades on seoses kollektiivlepinguga säärane olukord kujunenud esimest korda. Vastates Põhjaranniku küsimusele, mis on selles unikaalset, viitas Aleksejev energiakontserni juhtkonnale.

"Sandor Liive (Eesti Energia juhatuse esimees - toim) põhjendus seisneb selles, et varem tasuta jagatud kvoote tuleb nüüd ostma hakata, lisaks kasvavad 25% võrra loodusvarade kasutusmaksud. Seega polevat loota samasugust tulu kui varem: kui seni andis poole kasumist elektritootmine, siis nüüd langeb kasum nulli lähedale ja 2014. aastast on karta miinustesse jäämist. Aga meie ju näeme, kui palju on siin, elektrijaamades, korralagedust, kui arutult neid juhitakse! Ja me kavatseme rääkida sellest valjusti - ehk hakkame musta pesu kõigi silme all pesema," ütles Aleksejev.

Aleksejev märkis, et analoogilisel seisukohal on tööandja ka läbirääkimistel teiste kontserni ettevõtete ametiühingutega: "Kõik see on kontserni ühtne poliitika." Näiteks on ametiühinguliidri hinnangul probleemne ka OÜ Eesti Energia Hoolduskeskus, kus töötajaid pole sugugi vähem kui elektrijaamades.

Eesti Energia Narva Elektrijaamades töötab ligi 720 inimest, kellest rõhuv enamik kuulub ametiühingusse. Peaaegu aasta tagasi, 9. märtsil, korraldasid nad solidaarsusstreigi ametiühingute keskliidu ja õpetajate toetuseks. AÜKL algatas toona protestilaine kollektiivlepingu- ja töölepinguseaduse muudatuste vastu, õpetajad aga nõudsid palgatõusu. Tookord möödus energeetikute streik tarbija jaoks ja elektrienergia tootmismahtude mõttes märkamatult. Lisaks kuulutas Viru maakohus streigi ebaseaduslikuks, kuna seal esines poliitilisi nõudmisi. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Tagasi üles
Back