Alutaguse maratonirada sai laiemaks ja pikemaks

Ivo Tupits on üks nendest suusahuntidest, kes peavad Alutaguse maratoni nii raja kui korralduse poolest üheks oma lemmikuks. Foto: Matti Kämärä

9. veebruaril toimuva Ida-Virumaa suurima rahvaspordiürituse Alutaguse maratoni rada Pannjärvel on tehtud varasemast laiemaks ja ka pikemaks.

Viimastel aastatel, pärast pääsemist  Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet on Alutaguse maratoni osalejate arv tõusnud tuhande kanti. Rohkete positiivsete hinnangute kõrval on osalejad nurisenud vaid selle üle, et rada on liiga kitsas. Eriti esimestel kilomeetritel on seetõttu tekkinud suusatajate tropid.

Kuni viis rada kõrvuti

Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul on koostöös riigimetsa majandamise keskusega suvel ja sügisel puhastatud  mitmeid metsasihte ja laiendatud raja algusosa.  "Esimesel seitsmel kilomeetril on rada laiem. Tänu sellele on võimalik esimestel kilomeetritel, kus varem oli vaid kolm jäljepaari, tõmmata nüüd neid sisse isegi viis. Tänu sellele ei tohiks enam selliseid pudelikaelu, nagu on olnud varem, tekkida," kinnitas Peets.

Kuigi ametlikult on Alutaguse maratoni pikemaks distantsiks olnud 40 km, siis tegelik raja pikkus on seni jäänud pisut alla 39 kilomeetri. Uuendatud rajal on Peetsi sõnul paar kilomeetrit juures, nii et 40 kilomeetrit suusasõitu on kõigile osalejatele kindlustatud.

Eilse seisuga oli Alutaguse maratonile registreerunud ligemale 300 inimest, neist valdav osa pikemale rajale. Peets eeldab vähemalt tuhandet osalejat 9. veebruaril stardis. Optimismi annab teadmine, et sel hooajal on ilmaolud võimaldanud juba mitu kuud harjutada. "Kui eelmisel talvel said paljud harrastajad alles 10. jaanuarist esimest korda lumele, siis nüüd oli suurel osal juba oktoobris sada kilomeetrit sõidetud," sõnas ta.

Peetsi hinnangul on Kurtna järvede vahel lund juba praegu piisavalt, et võiks või homne päev maratoni läbi viia.  "Hea, et on olnud ka sulailmu, oleme neid kasutanud maksimaalselt lumetrampimiseks. See võimaldab teha tugeva rajapõhja, mis ei sula kiiresti ka plusskraadide puhul," ütles Peets, kelle sõnul jõuab peagi kohale uus rajamasin ja lisaks laenatakse teine Tamsalust, et radade hooldamine maratonieelsetel päevadel sujuvalt kulgeks.

Mõnus rada ja hea korraldus

Üks, kes tänavusele maratonile juba registreerunud, on Jõhvi gümnaasiumi endine direktor Ivo Tupits, kes praegu juhib Harjumaal Kehra gümnaasiumi. Kuigi Ida-Virumaaga ta enam seotud pole, on ta Alutaguse maratonil platsis, sest tegu on paljudel suusamaratonidel nii Eestis kui piiri taga osalenud suusamehe lemmikuga. "Minule on see peaprooviks nädal hiljem toimuvaks Tartu maratoniks. Aga Alutagusel on ka selles mõttes lõbus rada, et harrastajatel ei ole vaja seal hambad ristis pingutada. Lõpus on küll teravamad tõusud, aga suurem osa rajast kulgeb suhteliselt laugel maastikul, kus on mõnus paaristõugetega lükata, kaunis loodus ümberringi," sõnas Tupits.

Ta tunnustas ka Alutaguse maratoni korraldust. "See on kindlasti Eestis üks paremaid, sest neid kohti, kus saab pärast maratoni ka pesta ja süüa katuse all, pole just palju," märkis Tupits.

Eelmise aastaga võrreldes on pisut kallinenud osavõtutasud. Kui aasta tagasi pääsesid enne 1. veebruari registreerunud 40 km rajale 20 euro eest, siis nüüd tuleb maksta 21, lühemal rajal tõusis osavõtutasu 16 eurolt 19-le. Robert Peetsi sõnul on suusamaratoni korraldamine kulukas ettevõtmine, kus lõviosa rahast neelab raja ettevalmistus. "Odavamaks pole aastaga midagi läinud. Osavõtutasudega üksi kõik kulusid ei kata, peame otsima juurde ka toetajaid," sõnas Peets.

Maratonipäeval on Peetsil abiks ligikaudu 70 vabatahtlikku Viru pataljonist, Jõhvi gümnaasiumist ja Kirderanniku koorist.

ALUTAGUSE MARATON

* 9.  veebruaril, start kell 11.

* Stardi- ja finišipaik on Alutaguse puhke- ja spordikeskuses Pannjärvel.

* Distantsid: 20 ja 40 km klassikalises stiilis.

* Soodushinnaga registreerimine kestab 1. veebruarini.

* Peakorraldajad Alutaguse suusaklubi ja Robert Peets.

* Alutaguse maraton kuulub Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet.