Energeetikud enam järeleandmisi ei tee

Ametiühingu Narva Energia juht Vladimir Aleksejev ütles laupäevasel konverentsil, et delegaadid kehtestavad nõudmistele alumise piiri, millest tema enam edaspidistel läbirääkimistel taganeda ei või. Foto: Ilja Smirnov

Narva energeetikute ametiühingu delegaadid muutsid palgatõusu nõudmisi, välistades nende edaspidise vähendamise. Kui tööandja sellega ei nõustu, otsustati hakata valmistuma streigiks.

Narva elektrijaamade töötajate ametiühingu Narva Energia 26. jaanuari konverents otsustas nõuda varasema 20protsendise palgatõusu asemel vähemalt 15% lisaks 2013. aastast ja 10% 2014. aastast.

Konverentsi otsusel ei tohi halveneda ka muud tingimused, mida sisaldab läbirääkimiste ajaks pikendatud eelmine kollektiivleping. Muu hulgas tähendab see, et ametiühingu ja elektrijaamade juhtkonna vahel jääb lahtiseks ületunnitöö tasustamise küsimus: ametiühingud soovivad, et säiliks tase 180% palgast, juhtkond aga soovib seda vähendada 150%ni.

Konverents andis ametiühingujuhtidele volitused valmistuda streigiks, kui läbirääkimised ei anna positiivseid tulemusi.

Narva Energiasse kuulub 357 Narva elektrijaamade töötajat; konverentsile kogunes 100 delegaati.

Samuti Narva elektrijaamades tegutseva 212-liikmelise kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski ütles, et nende ühenduse nõudmised pannakse paika lähiajal. "Hetkel arutame olukorda."

Palgatõusuks pakuti vaid 7%

ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad juhatuse liige Tõnu Aas pakkus konverentsil palgatõusu suuruseks välja keskmiselt 7%, mis tähendab, et mõnel on see veelgi väiksem.

Aasa sõnul tõusevad 2013. aastal elektrijaamade jaoks saastekvoodi kulud, kallineb põlevkivi ning kerkib tuha ladustamise tasu. Lisaks hakkab 2014. aastal Eesti ja Soome vahel tööle teine elektrikaabel, mis suudab edastada nii palju elektrit kui toodavad umbes neli Narva energiaplokki, see aga tähendab suuremat konkurentsi. "Me oleme siin ühes paadis ja seda kõigutama hakata ei ole mõistlik," ütles Aas. "Kui tõstame täna palgad Soome tasemele, võime homme uksed kinni panna," lisas ta.

Ametiühingu Narva Energia esimees Vladimir Aleksejev ütles omakorda, et tema põhiline ülesanne on hoida ära energeetikute ostuvõime langus. "Pealegi olete nii head töötajad, et sellest kõnelevad alati kõik kontserni juhid," pöördus ta juba delegaatide poole.

Aleksejev on varem Põhjarannikule öelnud, et elukalliduse tõusu hindamisel lähtus ta poehindadest.

"Ainuüksi 2012. aastaga on toiduained näiteks Maximas kallinenud 20%. Käisin Tallinnas ettevõtjate konverentsil, kus esines Maxima keti rahandusdirektor ja tema nimetas konkreetseid numbreid," märkis Aleksejev jaanuari alguses.

Kaasati riiklik lepitaja

Käesolevaks hetkeks on Narva Energia ning kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu läbirääkimised elektrijaamade juhtkonnaga lõppenud eriarvamuste protokolli allkirjastamisega. Nüüd kaasati protsessi riiklik lepitaja, kes alustas konsultatsioone. Kui ka tema abiga ei suudeta sõlmida uut kollektiivlepingut, on ametiühingul õigus teatada kehtiva lepingu ülesütlemisest ja valmistuda protestiaktsioonideks.

Laupäevasel konverentsil sõna võtnud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga märkis, et kollektiivlepingu ülesütlemise korral jäävad ametiühingu liikmed ilma sellega sätestatud hüvedest. Samas ta täpsustas, et automaatselt kaovad töötingimustega mitteseotud hüved, sest töötingimuste muutmises tuleb tööandjal iga töötajaga eraldi kokku leppida.

Ettevõttes töötab kokku ligi 710 inimest ja nende keskmine kuupalk on 1396 eurot. Ametiühing ütleb, et kui juhtivpersonal välja välja jätta, siis kahel kolmandikul töötajaist - ametiühingu liikmetel - on keskmine palk praegu 1036 eurot.