Eesti sünnipäevakontsert vihjas vajadusele panustada lastesse

Piia Tamm ja Mehis Luus presidendi vastuvõtul. Foto: Toomas Huik

Ida-Virumaalt presidendi vastuvõtule kutsutute seas torkas silma Kiviõliga seotud inimeste rohkus ja kohalike vene nimega inimeste vaegus.

Värske riigikoguliige Kaja Kreisman nautis kogu 24. veebruari enda sõnul täiega - osaledes perega kõigil õhtusele kontserdile ja vastuvõtule eelnenud üritustel.

Meie inimesed

Kuna Kreismani poeg teenib parajasti aega Viru pataljonis, mis osales paraadil, ütleb rahvasaadik, et emotsionaalselt oli paraadi osa päevast talle kõige suurema laenguga. "Mina võin olla erapoolik, aga minu ümber olevad inimesed kinnitasid, et just Viru pataljoni poisid marssisid kõige paremini ja just nemad vastasid kõige paremini kaitseväe juhi ja presidendi tervitustele," rääkis Kreisman.

Teada peavalu on kostüümiteema ja Kreisman on tänulik oma õmblejale Sirjele Kiviõlist, kes lühikesele ajale ja vahepeal põetud kopsupõletikule vaatamata sai oma tööga hästi hakkama.  Kreismanile torkas silma, et Kiviõliga seotud inimesi oli õhtusele vastuvõtule kutsutud koguni viis paari. Peale Kreismani olid õhtusel presidendi vastuvõtul veel Kiviõli seiklusturismi keskuse juhatuse liige Janek Maar, Svarmili opereerivad Svetlana ja Ilppo Heino, muusikud Eeva ja Villu Talsi. Talsi tegutseb enim küll Tallinnas, aga ta käib siiani õpetamas muusikat Kiviõli kunstide koolis, kus on ise õppinud. Veel on Kiviõli päritolu vastuvõtul Purtse vabatahtlikke päästjaid esindanud Andrus Kütt.

Presidendi kõne kohta arvas Kreisman, et noomimine oli seal omal kohal, aga tulevikusihti oleks võinud rohkem seada - et pelgalt Eiffeli torni kujund jäi nõrgaks. Kontserdi kohta ütleb naine, et see oli oodatust koguni meeldivam. Seda enam, et Ida-Viru ruulis taas - etenduse komponeeris ju meie Elmo Nüganen. Kreismani sõnul paistsid etenduses peaosa mänginud lapsed saali hästi kätte ja eriti erutas publikut koht, kus lapsed mängisid läbi presidendi vastuvõtu kätlemistseremoonia. Peo enda meeleolu oli Kreismani sõnul sõbralik ja talle isegi ootamatult vaba - ilma liigse ranguse ja kammitsetuseta. Naine lubab ka järgmisele vastuvõtule minna, kui kutsutakse.

Meie Eesti 

Vastuvõtul torkas ka televaatajaile positiivses võtmes silma Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme kleit. Põhjaranniku uurimise peale selgus, et selle idee autoriks oli lisaks kleidi kandjale Lilit Palmar. Tamm ei istunud kontserdi ajal erinevalt Kreismanist saalis ja sestap etendust ta lõpuni hinnata ei oska - ruumi, kus oli laud, mille taga ta istus ühes Tanel Padari, Asko Künnapi ja Merike Pääroga, pilt korralikult ei jõudnudki, esines katkestusi. "Aga lavastuskontseptsioon meeldis väga. Ootasin Elmolt head ja tulemus sai veel parem. Olid näha sellised armsad detailid nagu see, et ses vanuses on tüdrukud suuremad ja krapsakamad. Presidendikõnest meeldis kujund, et Eesti on nagu maasikavälu - varjatud, aga armas," rääkis Tamm.

Tamme sõnul andis kontsert selge teadmise, et peame tulevikku vaatama. Liigutav oli moment, mil kaamerad näitasid veekalkvel silmadega presidenti, kui laval lapsekäsi kirjutas Eesti tuleviku aastanumbreid. "See rõhutas, et peamegi mõtlema, kui suur asi on meie oma riik. Ja kui oluline on, millisena me ta järgnevatele põlvedele jätame; palju me panustame, et Eesti saaks parem. See ongi meie asi," rääkis direktor.

Narva kolledži direktor Katri Raik ütles, et kleit on kallis asi soetada, aga sama on eliidiga. "Kutsutud saada on suur au ja kui otsustad kutse vastu võtta, pead investeerima, soetama rahvariided või kleidi," ütles Raik. Kõneldes presidendi aastapäevakõnest, osutas kolledži juht sellele, et kõne puhul on oluline, kas see puudutab sind. "Ja puudutas! Eriti oli president Ilvese suust armas kuulda metsmaasika kujundit. Ma polnud mõelnud sellele, et need kasvavad ka Rootsis," ütles Raik.

Meie mure 

Peo meeleolu kohta ütles Raik, et kui miski pani muretsema, siis olid selleks inimeste näod, kes kätlemise järjekorras seisid. Et lastel, kes seda kontserdi ajal laval läbi mängisid, tuli see palju toredamalt ja vabamalt välja. Direktor, kes oli presidendi vastuvõtul juba viiendat korda, ütleb, et pole varem näinud kontserdi ajal saalis sellist meeleliigutust - pühiti pisaraid, lehvitati. Aga päeva kõige liigutavam osa Raigile endale oli tema sõnul hommikune mälestusüritus Narva garnisoni kalmistul, kus mälestati vabadussõjas langenuid. "Mälestusüritusel kalmistul olid ka vene poisid, ajateenijad ja kaitseliidu liikmed. See-eest õhtusel vastuvõtul oli vähe vene nimega inimesi. See pole presidendi, vaid meie kõigi mure," arvas Raik.

Ida-Virust riigikokku mandaadi saanud Jevgeni Ossinovski ütles presidendikõne kohta, et selle rõhuasetused olid paigas. "Kui inimesed ootasid konkreetsete poliitikute häbiposti naelutamist, pidid nad muidugi pettuma. Aga president viitas väga selgelt, et mullune aasta mõjus rängalt rahva ja poliitikute vahelisele usaldusele. Muidugi oleks kõnes võinud rohkem sotsiaalset teemat olla - edetabelid ja jätkusuutlik rahandus on muidugi oluline, aga sealjuures ei saa unustada inimest. Ja kindlasti oleks võinud külaliste nimekiri rohkem peegeldada ühiskonna struktuuri. Venekeelsel kodanikuühiskonnal on kõvasti arenguruumi," ütles Ossinovski.