Narvalased lahkusid Eesti haridustöötajate liidust

Aasta tagasi osales Eesti haridustöötajate liidu korraldatud streigis 265 Narva kooliõpetajat, kes kogunesid Rugodivi kultuurimajja miitingule. Foto: Ilja Smirnov

Eesti haridustöötajate liidu juht süüdistab oma Narva liidreid vassimises ja selles, et tal pole lastud kohtuda lihtliikmetega, veenmaks neid organisatsiooni edasi jääma. Narvalased pahandavad omakorda selle üle, et nende heaks pole midagi tehtud.

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri avaldas 15. veebruaril Narva linnapeale Tarmo Tammistele saadetud kirjas muret selle üle, et Narva haridustöötajate liit (NHL) tahab otsustada organisatsioonist väljaastumist ilma nendepoolseid selgitusi kuulamata ja on suundumas haridusmaastikul isolatsiooni.

Voltri selgitas Põhjarannikule, et on korduvalt üritanud kohtuda NHLi usaldusisikute ja liikmetega, selgitamaks, miks on kasulik edasi kuuluda nende organisatsiooni, mitte sealt välja astuda, kuid NHLi juht Alla Butkevitš ja raamatupidaja Tatjana Fjodorova on kõik katsed nurjanud.

Ta lisas, et palve peale informeerida, kus ja millal toimub eelmiseks kolmapäevaks kavandatud usaldusisikute kohtumine sai ta vaid e-kirja, kuhu oli lisatud fail Tartu haritlaste ametiühingu otsusega, mille kohaselt on rahuldatud narvalaste avaldus võtta nad alates 1. veebruarist haritlaste liidu liikmeks.

Selle kaudu pääsevad piirilinna haridustöötajad Eesti ametiühingute keskliitu, kuhu praegu kuulub 20 haruametiühingut, mis esindavad muu hulgas riigi- ja omavalitsusasutuste, tervishoiu- ja transporditöötajaid, aga ka energeetikuid, ajakirjanikke jt.

Kõige pädevam

"Juriidiliselt võttes pole nad meie organisatsioonist lahkunud, samuti on neil liikmemaksuvõlg. Aga meie põhiline mure on lihtliikmete pärast. Kuidas liidust väljaastumine nende huve paremini kaitseb? Kuna meid ei lasta ligi, siis paratamatult tekib kahtlus, et siin on mängus kahe inimese majanduslikud huvid, mitte organisatsiooni omad," rääkis Voltri.

Tema kinnitusel on Butkevitš ja Fjodorova näidanud tegelikkusest kaks korda väiksemat liikmete arvu ja seetõttu tasunud EHLile vähem liikmemaksu.

"Lihtliikmed pole ilmselt kursis ka sellega, et nii Butkevitš kui Fjodorova saavad miinimumpalka, mille maksmine nii väikeses organisatsioonis pole tavaline praktika, sest töökoormus pole kindlasti suur. Näiteks nimetavad nad oma töövõiduna Narva linnavalitsuse ja Narva haridustöötajate liidu vahel sõlmitud töölepingut, kuid tegelikult oli see peamiselt meie õigusnõuniku poole aasta töö tulemus."

Voltri kahtles, kas ametiühingute keskliit, kus on küll liikmemaks väiksem,  pakub Narva haritlastele sama head või senisest paremat kaitset. Tema kinnitusel on siiski haridustöötajate liit õpetajate eestkõneleja ja selles valdkonnas kõige pädevam, esindades oma liikmeid nii palgaläbirääkimistel kui seaduseandja tasandil.

Voltri lisas, et Alla Butkevitš on valitud EHLi juhatuse liikmeks, mistõttu ta on olnud kõigi otsuste juures ja nende poolt hääletanud. "Oleme püüdnud teha kõik, et kaasata Narva õpetajaid aruteludesse ja otsustamisprotsessi. Nõustamine on olnud vajaduse korral vene keeles, samuti on tagatud seminaridel ja liidu volikogus vajaduse korral tõlge vene keelde."

Tõrjub süüdistusi

Alla Butkevitši sõnul on süüdistused alusetud. Ta märkis, et otsus EHList lahkuda oli läbimõeldud ja usaldusisikud ei pidanud kohtumist Voltriga otstarbekaks.

Butkevitš pidas kummaliseks EHLi kõrgendatud huvi nende organisatsiooni vastu kahel viimasel kuul, arvestades, et viimased 15 aastat on tähelepanu olnud olematu. "Üks väike näide: 2010. aastal toimusid seminarid kõikides Eesti regioonides, välja arvatud Narvas."

Tema hinnangul pole EHL kunagi hoolitsenud oma Narva lihtliikmete eest. "Meenutame suletud koole ja sealsete töötajate, sh ametiühinguliikmete massilist koondamist, olgugi et Narva organisatsioon palus korduvalt abi ja toetust."

Butkevitši sõnul pole EHL kaitsnud ka vene koolide huve keeleküsimuses ega nende õpetajate huve, kes on sattunud keeleinspektsiooni vaatevälja. "Samuti pole toimunud ühtegi üritust vene- ja eestikeelsete liikmete integreerimiseks."

Butkevitš kritiseeris, et EHLi 2013. aasta eelarve väljatöötamisel ei nähtud võimalust oma allorganisatsioonide toetamiseks liikmete arvu vähenemise tõttu. Samuti polevat arengukavas välja töötatud konkreetseid ettepanekuid liikmete motiveerimiseks. Ta heitis ette sedagi, et EHLi kodulehel puudub venekeelne tõlge, olgugi et 40 protsenti liikmetest on venekeelsed.

Kahtluse peale, et Narva haridustöötajate väljaastumises EHList on mängus tema ja raamatupidaja majanduslikud huvid, ütles Butkevitš, et sama võib kahtlustada EHLi puhul. "Võimalik, et EHLi juhtkonnal on hirm, et neil ei jätku raha enese ülalpidamiseks, sest 70 protsenti eelmise aasta eelarvest läks aparaadi tasustamiseks. Meie organisatsioonis moodustas see kogueelarvest 30 protsenti. Ja meie koormusele võivad hinnangu anda ainult meie organisatsiooni liikmed - ainult nende otsustada on tehtud töö tasustamine."

Butkevitš leidis, et tehtud töö tulemus on silmaga nähtav. "Pole kerge veenda inimesi naasma ametiühingusse, kui nad on kaotanud usu selle võimesse täita oma põhifunktsiooni - esindada ja kaitsta töötajate õigusi ning huve. Leidsime ametiühingute keskliidu näol organisatsiooni, kes on valmis reaalseks koostööks, teineteisemõistmiseks ja toetuseks."