/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2013/03/07/11992028t1h6fe2.jpg)
Nahkhiired ei tohi Narva puude mahavõtmise pärast kannatada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurprojektid ja nendega kaasnev puude mahasaagimine Narva ajaloolises osas saab teoks nahkhiirte "soove" arvesse võttes.
Praegu hakkab Narva juba teoks tegema mitmeid fondide toetuse saanud projekte ajaloolise Pimeaia, Victoria bastioni ja nendega piirneva promenaadi piirkonnas. 2012. aasta jooksul tegid Eestimaa looduse fondi esindajad siin nn nahkhiirte inventuuri - see linna tellitud uurimus on vajalik projekti edukaks rahastamiseks.
Puud ja valgustus
Narva peaarhitekt Peeter Tambu sõnul paneb nahkhiirtega seotud uurimus paljudele töödele peale piirangud.
"Paljud vanad ja haiged puud tuleb alles jätta, kuna nahkhiired elavad seal suvel päevasel ajal. Samuti tuleb alles jätta mingi osa terveid puid, et nahkhiired leiaksid nende võradest süüa. Arvestada tuleb ka sellega, et kunstlik valgustus ei segaks neil puude otsas elada: valgus (tulevastest laternatest - toim) ei tohi paista üles, vaid peab olema suunatud ainult teedele," ütles Tambu.
Mis puudutab konge bastionides, siis seal nahkhiired ainult talvituvad, kevade hakul aga lendavad välja värske õhu kätte.
"Bastionides ei saa töid teha, kui nad seal talvituvad. Ja tööd tuleb lõpetada enne uue talve tulekut," lisas Tambu.
Esimesena taastab Narva Victoria bastioni - ühe suurematest ja silmapaistvamatest. Sinna jääb peaarhitekti kinnitusel pärast rekonstrueerimistöid üks vaba korrus, kus nahkhiired edaspidigi talvituda saavad. Peale selle jäävad neile avatuks teised rajatised, Narva kaitseehitiste süsteemi kuuluvad bastionid.
Projekteerijad nägid seda ette
Tambu kinnitab, et nahkhiirte kohta saadud uued andmed ei muuda linna projekte siiski kuigi palju: "See pole meile uus asi, oleme sellega alati arvestanud."
Narva keskkonnainspektor Dmitri Koroljov selgitas 2011. aastal Põhjarannikule, et Eesti valitsuse 3. märtsi 2006. aasta määruse nr 64 kohaselt on nahkhiired Myotis dasycneme, Plecotus auritus, Eptesicus nilssonii, Myotis daubentoni teise kategooria looduskaitsealused liigid. Narva suurim käsitiivaliste populatsioon on fikseeritud just nimelt Victoria bastionil. Selle tipus, Pimeaias, on palju vanu puid, nende all aga neljatasandilised kongid.
Praeguseks on mainitud Narva piirkonnas puude mahavõtmine juba alanud. Linnavalitsus on andnud vastavad load, milles on juttu 87 puu kõrvaldamisest, kuue puu okste lõikamisest ning võsa väljajuurimisest umbes 10 000 ruutmeetri suurusel alal.