Itaallased lubavad tondilossile võltsfassaadi

Järveküla tee 26. maja omanikeks on itaallased, kel pole plaanis hoonet taastada ja kasutada, mistõttu kaetakse see lihtsalt sirmiga, et varemed eriti silma ei torkaks. Foto: Peeter Lilleväli

Ühe Kohtla-Järve tondilossi omanikud, keda ähvardas trahv, lubasid, et tänavu suvel kaetakse lagunenud seinad väljastpoolt suurt maja kujutava reklaamplakatiga, hoone territoorium aga tehakse korda. Kuid linnavalitsuse korraldusele teha tühjad majad korda ei reageeri kaugeltki kõik.

Järveküla tee 26 asuvate varemete (endine Tarve maja) omanikeks on Itaalia elanikud. Linnavalitsuse hoiatuse peale, et neile määratakse trahv hoone haldamiskohustuste täitmatajätmise eest, ilmusid nad Kohtla-Järvele läbirääkimisi pidama.

Kohtla-Järve aselinnapea Riina Ivanova sõnul tunnistasid hoone omanikud, et neil pole hoone rekonstrueerimiseks konkreetseid plaane, kuna esialgu pole selge, kuidas seda võiks kasutada. Kuid nad on nõus, et katuseta majakarp ei peaks linnailmet rikkuma.

Linnavalitsus otsustas anda neile ettekirjutuse täitmiseks aega ja esiotsa trahvi mitte määrata, kuna itaallased kinnitasid, et paigaldavad juunis esialgse lahendusena võltsfassaadi, st seinad kaetakse väljastpoolt suure reklaamplakatiga, millel kujutatakse maja. Hoone territoorium tehakse samuti korda.

Teised itaallased said trahvi

Kohtla-Järvel on teinegi tondiloss, mille omanikeks on Itaalias elavad välismaalased. See on 9korruseline endine ühiselamu aadressil Kalevi 33, mida peetakse kohalikuks häbiplekiks  ning mis Tallinnast linna sissesõidul tervitab inimesi kogu oma koleduses.

Omal ajal kavandasid itaallased seda kinnisvara ostes hoonele roosilist tulevikku: majas pidid koha leidma eliitkorterid, bürood, hotell ja meelelahutuskompleks. Kuid seejärel lubajad kadusid. Linn on neile korduvalt teinud ettekirjutusi hoone korda teha.

Pärast mitu aastat väldanud kirjavahetust koostasid itaallased lõpuks hoone lammutamise projekti. Kuid seegi ei läinud libedalt. Hoone ühe otsaga külgnevad teise omaniku ruumid, kes peab siin baari. Tema tingimusi hüvitise saamiseks  hoone lammutamise korral peavad itaallased aga alusetuiks.

Linna järjekordse korralduse täitmise tähtaeg lõppes eelmise aasta septembris ning kuna omanikud sellele kuidagi ei reageerinud, alustas linn sunniraha menetlust ning omanikfirmalt nõutakse sisse 639 eurot.

Eesmärk pole karistamine

Sama summa peavad linnale maksma Järveküla tee 40, Ahtme maantee 126 ja 128 asuva kummitusmaja omanikfirmad, kuna nad pole teatistele ja linnavalitsuse ettekirjutustele oma kinnisvara korda teha kuidagi reageerinud.

"Esimesel korral karistame minimaalse trahvisummaga lootuses, et see paneb omaniku mõtlema, et edasi võib hullemaks minna, ning ta hakkab tegutsema," räägib Riina Ivanova. "Kui omanik ei täida linna ettekirjutusi ka edaspidi, siis võib trahvisumma ulatuda maksimumini: juriidilisele isikule 6400 eurot, füüsilisele isikule 1300 eurot."

Ta rõhutab, et trahv pole linnavalitsuse eesmärk. Põhiline on, et hooned tehtaks korda, ning rahaline karistus on hädaabinõu ja ainus vahend, mida linn saab rakendada. Kuid seegi ei aita alati probleemi lahendada, sest omanik võib küll trahvi ära maksta, hoone jääb aga endiseks.

"Me võime muidugi juba esimesel korral suure summaga karistada, kuid see võib omaniku pankrotti ajada ja probleem jääb, seetõttu peab karistus olema asjakohane," räägib Riina Ivanova. "Kuid ärgu omanikud lootku, et nad rahule jäetakse. Nõuame seni, kuni hooned korda tehakse."

Praeguseks on linnavalitsus teinud ettekirjutuse hooned korda teha 66 omanikule, kelle hulgas on nii eraisikuid kui ka firmasid. Riina Ivanova sõnul on kõigile antud täitmiseks reaalsed tähtajad. Linn tuleb alati vastu tähtaja pikendamise palvetele, kui omanikul on selleks objektiivseid põhjusi, ning ta kavatseb tõepoolest oma kinnisvara välimuse heaks midagi ära teha.