Uus menüü tekitab vanemates nurinat

Eile serveeriti Sipsikus kodust seljankat ja kööki rändasid valdavalt tühjaks söödud supitaldrikud. Foto: Peeter Lilleväli

Sipsiku lasteaia mudilaste vanemad pöördusid juhtkonna ja vallavalitsuse poole murega, et uues, kolme Jõhvi lasteaia peale tehtud menüüs on liiga palju magusat. Samuti tavatuid roogasid, nagu näiteks spinatisupp, mida lapsed ei soostu isegi proovima.

20 lapsevanema allkirjaga pöördumises seisab, et selle aasta algusest on läinud lasteaia menüü oluliselt halvemaks. Lastevanemate hinnangul on liiga palju magusat toitu, lisaks antakse iga päev kas morssi või mahlajooki, mõnikord isegi kaks korda päevas.

Ühe näitena on viidatud 12. veebruari menüüle, mis sisaldas kahte magusat jooki - morssi ja mahlajooki -, ning kahte magustoitu, milleks olid vastlakuklid vahukoorega ja kohupiimavaht.

"Samuti on väga palju roogasid, mida lapsed ei soovi üldse proovida, näiteks spinatisupp, kaerahelbe-porgandikook, saiavorm, pasta-kalasupp. Kuna lapsed neid toite ei söö, läheb kõik prügikasti. Miks me peame maksma toidu eest, mida lapsed ei söö?" küsitakse Jõhvi Lasteaedade direktorile ja vallavalitsusele saadetud pöördumises.

Lastevanemad paluvad kas taastada eelmisel aastal kehtinud menüü või koostada uus, mis arvestab laste tervist ja maitseid.

Ei leia ühist keelt

Endine Sipsiku direktor ja praegune õppealajuhataja Olga Edovald ütles, et menüüga ei olda kunagi sada protsenti rahul. Praegu on kriitikatule alla sattunud menüü, mis läks käiku uuest aastast, mil kolm senist lasteaeda liideti üheks asutuseks Jõhvi Lasteaiad ja koondati ühise juhtimise alla. Selle tulemusena said lasteaiad ka ühise menüü.

"Menüü pole paha, aga lihtsalt lapsed ei söö spinati- või lõhe-makaronisuppi. Keegi ei vaidle, et need on kasulikud, aga lapsed on näljas ja toit visatakse lihtsalt prügikasti," märkis ta.

Edovald lisas, et on lasteaia juhina menüümuudatust läbi elanud ja selleks, et eri soove arvesse võtta, kulus umbes poolteist aastat. Tookord uuriti läbi Tallinna lasteaedade menüüsid, katsetades mitmesuguseid toite.

"Kui ikka üks-kaks korda ei söödud, siis võtsime selle toidu menüüst välja. Ka tookord oli vanemate vastuseisu, aga mitte sellises ulatuses nagu praegu. Samas pole võimalik arvestada kõikide maitsetega, näiteks mõni laps ei söö suppi, aga sellepärast ei pea teised sellest ilma jääma," rääkis Edovald.

Tema sõnul on praegu ajutiselt kasutuses Sipsiku vana menüü, sest uus ja ühine on koostamisel. ""Koeraämbrid" on peaaegu tühjad," kommenteeris ta. "Lasteaedade kokad on koos käinud, aga ühist keelt ei leia. Alguses pooldasin, et menüü oleks ühtemoodi, aga nüüd näen, et arvamused lähevad lahku ja nii ei tule rahu kunagi."

Igavene teema

Jõhvi Lasteaedade hoolekogu aseesimees Tea Allikmäe, kelle poeg käib Sipsiku lasteaias, ütles, et viimases hoolekogus polnud toiduteema küll istungi päevakorras, aga tõusis siiski üles.

"See on tegelikult raske teema, sest pooled inimesed söövad kapsast ja pooled ei söö. Selles osas olen kriitikaga nõus, et mahlajooke ja magusat on liiga palju. Minule torkab veel silma joogipiima vähesus, aga seda probleemi näevad jälle vanemad, kelle lapsed joovad piima. Samal ajal ei näe liigses magusas probleeme need vanemad, kelle lapsed söövad kodus magusat ja saiakesi. Nii et see on üks igavene teema," arutles Allikmäe.

Tema hinnangul on lasteaedadele koostatud ühine menüü mõistlik. Kas või juba sellepärast, et kolm maja saavad osta vajaminevaid toiduaineid suures koguses ja soodsamalt.

Vajab harjumist

Jõhvi Lasteaedade direktor Anne Väli märkis, et nurinat on kostunud ainult Sipsiku majast. "Teistest majadest on kuulda olnud heameelt menüü paremaks muutumise üle. Ka hoolekogu liikmete arvates on toit lasteaias paremaks läinud."

Väli möönis, et jaanuaris oli magustoite palju, aga veebruarist dessertide arvu nädalamenüüs vähendati. "Jaanuaris olid meil menüü koostamise koosolekud, kus osalesid kolme maja kokad, majandusjuhatajad ja tervishoiutöötajad, kelle koostöös lasteaia menüüd sündisid. Nad püüdsid arvestada laste tervisliku toitumise põhimõtteid ja ka kolme maja toidueelistusi. Lasteaiale jäi võimalus menüüd vajaduse korral muuta."

Väli sõnul võtab uue toiduga harjumine aega. "Lapsed lähtuvad oma toidueelistuses peamiselt kahest tegurist: toidu tuntusest ja maitsest. Laste toit peab olema vaheldusrikas ja võimalikult naturaalsetest toiduainetest."

Menüüd koostatakse kümneks päevaks ette ja ka järgmine tuleb kolmele majale ühine. Väli kinnitusel püütakse arvestada kolme maja toidueelistusi ja lastevanemate arvamusi. Samuti võetakse aluseks sotsiaalministri määrus, kus on toodud välja nõuded menüü koostamisele koolieelses lasteasutuses.