Narva nahkhiired saavad endale uued suvilad

Narvas elavatel nahkhiirtel on hea põli: neil on siin küllalt toitu, head pesitsemis- ja talvitumiskohad. Nüüd ehitatakse neile ka moodsad varjekastid. Foto: Matti Masing

Praegu Narva bastionides talveund põõnavad nahkhiired ei oska aimatagi, et nende suvituspaigas Pimeaias on käimas suured ehitustööd, mille käigus langevad mitmedki vanad ja ohtlikud pesapuud, mis asendatakse aga varjekastidega.

Eelmisel nädalal pöördus Narva linnavalitsus keskkonnaameti poole palvega saada nõusolek paigaldada Pimeaeda vähemalt 25 nahkhiirte varjekasti ning infotahvel. Ameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson teatas, et nad nõustuvad, kui varjekastide tüüp, asukohad ja infotahvli tekst keskkonnaametiga eelnevalt kooskõlastatakse.

"Lisaks juhime tähelepanu, et kui varjekastid paigaldatakse, siis tuleb tagada ka nende hooldus, sest vastasel juhul võivad varjekastid muutuda loomadele ökolõksuks ja kasu asemel hoopis kahju tuua," teatas Jürgenson. Ta lisas, et kui nahkhiiremajad tulevad linnupesakasti tüüpi, tuleb neid igal aastal puhastada, põhjata varjekaste tuleb aga hooldada vaid siis, kui need on katki või on sinna herilased oma pesa ehitanud.

Uuring seadis piiranguid

Praegu on Narva Pimeaias teostamisel rekonstrueerimistööde esimene projekt. Sellele eelnes Eestimaa looduse fondi läbiviidud põhjalik uuring, mis käsitleb selles Narva piirkonnas elutsevaid nahkhiiri. Selle tulemusel seati mitmeid piiranguid puude raiele, aga ka tööde tegemise ajale, arvestades käsitiivaliste elurütmi hooajalisust.

Uuring tuvastas, et nahkhiired talvituvad Narva linnuse bastionide kasemattides, suveks aga kolivad Pimeaia puuõõnsustes asuvatesse korteritesse. Kusjuures nad võivad hooaja jooksul korduvalt õõnsusi vahetada, põgenedes sel kombel muu hulgas parasiitide eest.

Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektide osakonna juhataja Anne Veevo ütles, et uued kunstlikud eluruumid on Narva nahkhiirtele hädavajalikud, sest Pimeaia ümberehitustööd tulevikus jätkuvad ning kõik vanad ja haiged puud tuleb varem või hiljem maha võtta. Noorematele puudele kinnitatud spetsiaalsed varjekastid aga hakkavad asendama looduslikke puuõõnsusi. Veevo sõnul võiksid vähemalt osa nahkiirekastidest valmistada kooliõpilased.

Ohtlik pesapuu langes

Uuringu käigus andsid asjatundjad ka näpunäiteid, missugused nahkhiirepuud tuleks säilitada. Kuid üks selline künnapuu võeti  hiljuti maha.

"Tahtsime selle puu juba alguses maha võetavate puude nimekirja panna, aga keskkonnaamet soovitas selle säilitamise võimalusi veel uurida," rääkis Veevo.

Võimaluste uurimiseks küsiti eksperdiarvamust, kas puud oleks võimalik alles jätta, kui võra raskust vähendada.

Arborist Aivar Paat OÜst A-Kuller & Partnerid tõdes, et enamik puu tüvest on puidumädanikuga nakatunud ja hävinenud ning nii vähese puidu elusosaga puu säilitamine isegi puu võra vähendades ei ole enam  turvaline.

"Sellise puu hooldus ei ole ka enam arboristile ohutu;  avaliku pargi tingimustes oleks puu ohtlik nii parki külastavatele inimestele kui ülejäänud elusloodusele," pidas ta õigeks raieplaani koostajate hinnangut määrata see puu raiesse.

Künnapuu mahavõtmiseks andis nõusoleku ka keskkonnaamet.

"Nahkhiiri uurinud spetsialistide hinnangul oleks see õõnes puu nahkhiirtele suviseks ööbimispaigaks väga hästi sobinud, aga selliseid neile sobivaid puid on seal veel palju ja me peame ikkagi lähtuma inimeste ohutusest," märkis Veevo.

Nahkhiir Narva sümboliks

"Kõik mahavõtmisele kuuluvad puud on meil ükshaaval üle loetud ja üles joonistatud, kindlasti on nende seas ka seest tühje ja mädanenud puid.  Nahkhiireeksperdid hindasid puid ainult nahkhiirte seisukohalt. Kindlasti me arvestame nende seisukohtadega, aga esmalt peame tagama inimeste ohutuse - eriti siis, kui on tegemist linnaruumi ja kesklinnaga," rääkis Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise  ameti peaarhitekt Peeter Tambu.

Nahkhiired on tema sõnul Narvas suhteliselt uus nähtus: "Nad jõudsid siia 40-50 aastat tagasi, kui neil Piusas elu võimatuks muutus. Nad kolisid inimese juurde sisse, aga see ei tähenda, et inimene peaks nüüd välja kolima."

Veevo sõnul võib Narvat nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks, arvestades nende arvukust ja liigirohkust piirilinnas.

"Ühest küljest võiks see olla selleteemalise turismisuuna aluseks, et tuua siia turismigruppe, näitamaks neile nahkhiiri. Teisalt kardavad teadlased, et kui info nahkhiirte konkreetsete elupaikade kohta väga laialdaselt levib, võivad uudishimutsejad hakata nende lendavate imetajate elu häirima," rääkis ta. Seetõttu on tema sõnul teave selle kohta, missuguste puude otsas loomakesed konkreetselt elavad, salastatud.

"Kuid arvan, et seda tuleks siiski levitada, inimestele on tarvis rääkida ja näidata. Narva linn otsib ammu endale sümbolit ja miks see ei võiks siis olla nahkhiir," arutles Veevo. (PR)